Pank

Ilma kohaliku pangakontota siin läbi ei saa. Vähe sellest, et palk peab hakkama ju ühel hetkel kusagile laekuma, sai esimeste päevade jooksul selgeks see, et eelneva kohaliku pangakonto olemasolu on vajalik ka näiteks korteri üürimiseks (see, et ka otsekorraldatud makseid oleks võimalik teha ka Eesti kontolt ei tasu rääkima hakatagi - mis sa ikka tühjast tüli tõstad) ja kohaliku telefoninumbri saamiseks. Viimase puhul ei ole küll veel täpselt aru saanud, misjaoks ettemakstud kõnekaardi puhul kohalik pangakonto vajalik on, aga küllap siiski on, sest ilma selleta: 

• tuleks kõnekaardi laadimiseks kõneaja ja internetivõimalusega käia kuus välja u 40 raha
• siiski kohaliku pangakonto avamisel kulub u 4 kuud, et varasem pangakonto-vaba diil uue ja üldjoontes aktsepteerituma vastu välja vahetada

Pangakonto avamine ise.... ei pruugi minna ülearu libedalt, kui kõigi mängureegleid eelnevalt selgeks ei ole teinud:

• pangakontorisse ei saa lihtsalt sisse jalutada ja järjekorranumbrit võtta. On vaja aeg kokku leppida. Aega sai iseenesest broneerida ka panga kodukal internetis, aga olles sealsed valikulahtrid täitnud, sain ma mõne päeva pärast mittemidagiütleva meili, et väga tore ja nad hea meelega tegelevad minuga ja võtku ma ainult ühendust aja kokkuleppimiseks. Mõeldud-tehtud - esmaspäeval helistades sain aja kolmapäevaks. Paberid kaasa ja minek!
• Millegipärast on neil siin pangakonto avamiseks vaja teada, mis su sünnilinn on. Eesti passis seda kirjas ei ole. Hea, et üks siinsetest kohalikest eestlastest oli mind enne selle osas hoiatanud, et tuleb (tõlgitud) sünnitunnistus kaasa võtta. Seal on Pärnu kenasti kirjas. Nii et see linnuke oli mul kirjas.
• Üldiselt peab sul siinkandis pangakonto avamiseks olema ette näidata juba olemasolev elukohaaadress ja selle kinnituseks mõned sinu nimele tulnud elektri- või telefoniarved. Telefonis pangaga aega kokku leppides ja selgitades, et ma olen ju alles laekunud ja mul ei saagi selliseid pabereid ette näidata olla, kinnitati, et piisab ka mu töölepingust. Piisas ta jee :) Esimese hooga piisas küll ka lepingu ettenäitamisest ja töökoha aadressi ütlemisest, aga pabereid lõpuni täites selgus tõsiasi, et nad tahavad mulle ju sellele aadressile PIN koodi ja muud kraami saata ja kohtusse nad seda ikka teha ei saa. Niisiis - vaja on "kodust" aadressi ja elektriarveid. Õnneks tuli appi siinkandis töötav V., kes mulle oma aadressi ja elektriarveid "laenas". Neid paar päeva hiljem panka järele saates lugesin missiooni edukalt täidetuks. 
• Epiloog: Muidugi oli mulle täna siiski töö juurde internetipanga paroolid saadetud, mille kohtusisene postiteenistus mu lauale oli poetanud :).  

Tšekiraamat. Prantsusmaal ei saa sellest vist ikka üle ega ümber. Või noh - esiteks arvasin, et mis ma tast ikka võtan; üldiselt näeb siin ju restoranides, poodides ja turul teavitusi, et tšekiga (enam) tasuda ei saa. Tundus olevat möödaniku trend. Siis korra pangas tekkis siiski kihk - millal ma elus veel saan päris ehtsa tšekiraamatuga toimetada! (Ei saa isegi öelda, et retro vms, kuna meil ei ole Eestist seda kogemust olnud). Pangaproua veenis mind siiski ümber, et niisama ei tasu võtta, pole turvaline (mõtle kui ära kaob ja keegi lihtsalt sinu nimelt tšekke vehib kirjutada!) jms. Jäigi võtmata. Nüüd aga kuulen järjest siinsetelt kolleegidelt,  et nii mõnegi elujuhtumi puhul on tšekkide kirjutamine A ja O ja muud võimalust polegi. Jään siis ootama, kas minu elu ka selliseid juhtumeid pakub, et siis ummisjalu panka tšekiraamatut manguma tormata.