2. ja 3. oktoober on Leidenis pidupäevad. Ja seda pidutsemist võtavad nad siin tõesti tõsiselt. Põhjus? Mõned aastad tagasi, nii umbes 1574. aastal õnnestus leidenlastel linna piiranud hispaanlased taganema sundida. (Kõiketeadva Wikipedia andmetel kasutasid nad selleks nii hollanlaslikku nippi - lõhkusid lähedalasuvad tammid, nii et hispaanlaste laagrid puha vee alla jäid). Igatahes piisab sellest võidust tänaseni, et hollandlaste eneseusku/-hinnangut paitada ja pidutsemiseks põhjust anda.
Ettevalmistused tähtsaks nädalalõpuks algasid juba esmaspäeval, kui esimesi raudteejaama lähedal asuvaid tänavaid autoliikluseks sulgema hakati, et töömehed saaksid rahus lõbustuspargi atraktsioone kokku keevitada (midagi Tivoli Tuuri sarnast). Teisipäeval hakkasid kodu ja kooli lähedal asuvad kohvikud oma välisterrassidele katuseid peale "ehitama" st enamasti tähendas see kitsamatel tänavatel lihtsalt seda, et tõmmati palakas (soovitavalt oranži) kilet risti majade vahele. Kaunistuseks mõned õhupallid ja värvilised tulukesed ja koht on piduliste tulekuks valmis!
Vaade koduaknast: Hooglandse Kerki ümbrus oli üks peamisi pidupaiku
Samuti vaade koduaknast. Tiba vähematraktiivne. Idee ju iseenesest hea, aga olegm ausad, öö edenedes tundus paljudele mehepoegadele laia kaarega kanalisse soristamine hoopis loomingulisema lähenemisena.
Eile õhtupoolikul hakkasid mu ühika aknast sisse kostma esimesed umptsa-umptsa helid. Helile järgnes puhkpilliorkester, mis mu akna alt läbi marssis. Mõne aja pärast järgmine. Ja järgmine. Nii 5-6 tükki umbes 15-minutiliste vahedega. Ja siis hakkas igale poole ümbruskonda üles pandud lavadelt kostma ehedaid Hollandi šlaagreid. Siis ei jäänud mul ka enam midagi üle - tuli vooluga kaasa minna ja ennast välja vedada.
Kogu linn kesklinnast raudteejaamani oli üks suur pidu. Iga mõnekümne meetri tagant mõni suurem või väiksem lava. Muusikavalikut erinevatele maitsetele (siiski-siiski, eelistatumad olid kohaliku Raadio Elmari sihtgruppi kuuluvad inimesed). Ja loomulikult inimmassid, millest läbimurdmine kohati võimatu missioonina tundus. See, et vahepeal vihma ladistas ja äikest lõi, ei häirinud küll kedagi. Ja siis mõned tunnid und ja hommikul läks uuesti lahti. Ärkasin igatahes kõrvu kostvate orkestrihelide ja šlaagrite saatel.
Vaade varjendi sisemusest
Ettevalmistused tähtsaks nädalalõpuks algasid juba esmaspäeval, kui esimesi raudteejaama lähedal asuvaid tänavaid autoliikluseks sulgema hakati, et töömehed saaksid rahus lõbustuspargi atraktsioone kokku keevitada (midagi Tivoli Tuuri sarnast). Teisipäeval hakkasid kodu ja kooli lähedal asuvad kohvikud oma välisterrassidele katuseid peale "ehitama" st enamasti tähendas see kitsamatel tänavatel lihtsalt seda, et tõmmati palakas (soovitavalt oranži) kilet risti majade vahele. Kaunistuseks mõned õhupallid ja värvilised tulukesed ja koht on piduliste tulekuks valmis!
Vaade koduaknast: Hooglandse Kerki ümbrus oli üks peamisi pidupaiku
Samuti vaade koduaknast. Tiba vähematraktiivne. Idee ju iseenesest hea, aga olegm ausad, öö edenedes tundus paljudele mehepoegadele laia kaarega kanalisse soristamine hoopis loomingulisema lähenemisena.Kogu linn kesklinnast raudteejaamani oli üks suur pidu. Iga mõnekümne meetri tagant mõni suurem või väiksem lava. Muusikavalikut erinevatele maitsetele (siiski-siiski, eelistatumad olid kohaliku Raadio Elmari sihtgruppi kuuluvad inimesed). Ja loomulikult inimmassid, millest läbimurdmine kohati võimatu missioonina tundus. See, et vahepeal vihma ladistas ja äikest lõi, ei häirinud küll kedagi. Ja siis mõned tunnid und ja hommikul läks uuesti lahti. Ärkasin igatahes kõrvu kostvate orkestrihelide ja šlaagrite saatel.
Vaade varjendi sisemusest
Diskens kanali ääres ja peal
Ma ja Daina (Läti)
Kohalikud isetegevuslased taidluskavaga
Hooglandse Kerki esine
Ma ja Daina (Läti)
Kohalikud isetegevuslased taidluskavaga
Hooglandse Kerki esine
No comments:
Post a Comment