Vahepeal on blogi varjusurmas olnud....üht-teist on vahepeal toimunud küll, aga pole jõudnud üles tähendada....Püüan end nüüd rehabiliteerida.
Ühel kuldsel pühapäeval leidis Leidenis aset mini Erasmus-reunion ehk rõõmus taaskohtumine. Kohtujateks olid seekord Moema, Jana (korterikaaslane Helsingi-päevilt) ja ma. Moema elab nagunii ainult poole tunni rongisõidu kaugusel. Jana oli aga oma Haagis õppivat noormeest külastamas.
Äraütlemata hää oli jälle kokku saada ja naerda-heietada-mõtiskleda...Mind teeb rõõmsaks see, et kogu selles aastate jooksul kogetud uute paikade-kogemuste-inimeste virrvarris on mõned püsivad pidepunktid. Nagu need sõbrad, kellega pärast pooleteiseaastast mittenägemist kokku saades polekski nagu vahepeal aega mööda läinud. Ja kuidas mõned ühiselt kogetud hetked jätkuvalt nii-nii eredalt meeles on, et silmi sulgedes on pea-aegu võimalik neisse hetkedesse tagasi minna.
Ühel kuldsel pühapäeval leidis Leidenis aset mini Erasmus-reunion ehk rõõmus taaskohtumine. Kohtujateks olid seekord Moema, Jana (korterikaaslane Helsingi-päevilt) ja ma. Moema elab nagunii ainult poole tunni rongisõidu kaugusel. Jana oli aga oma Haagis õppivat noormeest külastamas.
Äraütlemata hää oli jälle kokku saada ja naerda-heietada-mõtiskleda...Mind teeb rõõmsaks see, et kogu selles aastate jooksul kogetud uute paikade-kogemuste-inimeste virrvarris on mõned püsivad pidepunktid. Nagu need sõbrad, kellega pärast pooleteiseaastast mittenägemist kokku saades polekski nagu vahepeal aega mööda läinud. Ja kuidas mõned ühiselt kogetud hetked jätkuvalt nii-nii eredalt meeles on, et silmi sulgedes on pea-aegu võimalik neisse hetkedesse tagasi minna.
No comments:
Post a Comment