Tallinn-Frankfurt-Strasbourg
Tallinn....
...saatis mind 27. augusti varahommikul ära mõningaste raskustega. Nimelt otsustas keegi minu lennuleminekuga samal ajal teha lennujaamas halba (vist? loodetavasti?) pomminalja. Ilmselt läks mul napikalt - olin just u 5 minutit varem turvakontrolli läbinud ja evakueeriti ainult need, kes olid check-in alal. Samas - kui sa ootad parasjagu pardalemineku järjekorras ja üle kogu lennujaama teatatakse valjuhääldi kaudu palvest koheselt terminalist lahkuda ja seejuures politsei juhiseid järgida ning ühtegi juhust ega täiendavat teadet ei tule - tekib paras nõutusetunne küll. Igal juhul natuke pärast seda teadet meie pardaleminek jätkus (ilma täiendavate selgitusteta) ja asjade seisu kohta sain lugeda alles Frankfurdi lennujaama jõudes.
Frankfurt...
....tervitas mind kenasti kohale saabunud pagasiga ja teadaandega, et terminalist on leitud kahtlane kott. Nagu jätkuks või nii. Järgevaid teadaandeid ei olnud.
Strasbourg....
....võttis mind 27. augustil vastu korraliku kuumalainega, mis kestis terve nädalavahetuse. Selline paras 34 kraadine leitsak ühes seisva õhuga, kus sul ei ole tahtmist lillegi liigutada. Millestki muust rääkimata.
Pühapäeval sundisin ennast siiski jalutuskäigule minema, et natuke linna ja eelkõige võimalike sobivate elupiirkondadega tutvuda. Teadsin küll, et ka siin (nagu üldiselt ka Belgias ja Hollandis oli) on pühapäeviti poed jm suletud. Aga siin võtavad nad seda suletust kohe väga tõsiselt. Kinni ei olnud mitte üksnes toidupoed (minu feil, kuna ma ei olnud suutnud endale pühapäevaks korralikult toitu varuda) aga ka kohvikud-restoranid-baarid (v.a. mõned vähesed otse vanalinna turistipiirkonnas katedraali kõrval). Ette ei sattunud ka ühtegi türklaste peetavat nurgapoodi, kus paarile ruutmeetrile enamasti üüratu sortiment ära mahub ja mis mind Brüsselis häda korral alativälja aitasid). Leidsin küll koha, mis pakkus kohvi ja siidrit, aga tahkema toidu puudumisest oli õhtuks siiski nälg varnast võtta. Elame-õpime.
Lisaks poodidele-kohvikutele-restoranidele tundus otsekui oleksid kinni olnud ka tänavad. Või õigemini - nagu ei oleks inimesi pühapäeval kodudest välja lastud. Ka kesklinna suurematel avenüüdel valitses tühjus. Puudu olid vaid uluva tuule saatel mööda tänavaid veerevad põhutuustid.
Tallinn....
...saatis mind 27. augusti varahommikul ära mõningaste raskustega. Nimelt otsustas keegi minu lennuleminekuga samal ajal teha lennujaamas halba (vist? loodetavasti?) pomminalja. Ilmselt läks mul napikalt - olin just u 5 minutit varem turvakontrolli läbinud ja evakueeriti ainult need, kes olid check-in alal. Samas - kui sa ootad parasjagu pardalemineku järjekorras ja üle kogu lennujaama teatatakse valjuhääldi kaudu palvest koheselt terminalist lahkuda ja seejuures politsei juhiseid järgida ning ühtegi juhust ega täiendavat teadet ei tule - tekib paras nõutusetunne küll. Igal juhul natuke pärast seda teadet meie pardaleminek jätkus (ilma täiendavate selgitusteta) ja asjade seisu kohta sain lugeda alles Frankfurdi lennujaama jõudes.
Frankfurt...
....tervitas mind kenasti kohale saabunud pagasiga ja teadaandega, et terminalist on leitud kahtlane kott. Nagu jätkuks või nii. Järgevaid teadaandeid ei olnud.
Strasbourg....
....võttis mind 27. augustil vastu korraliku kuumalainega, mis kestis terve nädalavahetuse. Selline paras 34 kraadine leitsak ühes seisva õhuga, kus sul ei ole tahtmist lillegi liigutada. Millestki muust rääkimata.
Pühapäeval sundisin ennast siiski jalutuskäigule minema, et natuke linna ja eelkõige võimalike sobivate elupiirkondadega tutvuda. Teadsin küll, et ka siin (nagu üldiselt ka Belgias ja Hollandis oli) on pühapäeviti poed jm suletud. Aga siin võtavad nad seda suletust kohe väga tõsiselt. Kinni ei olnud mitte üksnes toidupoed (minu feil, kuna ma ei olnud suutnud endale pühapäevaks korralikult toitu varuda) aga ka kohvikud-restoranid-baarid (v.a. mõned vähesed otse vanalinna turistipiirkonnas katedraali kõrval). Ette ei sattunud ka ühtegi türklaste peetavat nurgapoodi, kus paarile ruutmeetrile enamasti üüratu sortiment ära mahub ja mis mind Brüsselis häda korral alativälja aitasid). Leidsin küll koha, mis pakkus kohvi ja siidrit, aga tahkema toidu puudumisest oli õhtuks siiski nälg varnast võtta. Elame-õpime.
Lisaks poodidele-kohvikutele-restoranidele tundus otsekui oleksid kinni olnud ka tänavad. Või õigemini - nagu ei oleks inimesi pühapäeval kodudest välja lastud. Ka kesklinna suurematel avenüüdel valitses tühjus. Puudu olid vaid uluva tuule saatel mööda tänavaid veerevad põhutuustid.
Pühapäevased Strasbourgi tänavad ja kääritatud õunamahlal põhinev alkohoolne jook.
No comments:
Post a Comment