Seigad

Seik 1:

Esimesel praktikapäeval viib kommunikatsiooni-koordinatsiooni ja-kes-teab-mille-veel juht Anthony läbi väikese briifingu, tutvustab mulle Sekretariaati ja selle töötajaid, kodukorda ja muud säärast. Lisaboonusena saan põhjaliku kätepesemiskoolituse. Põhjus? Nimelt sai Rootsi möödunud nädalal olma esimese seagripi (või nagu seda siin kutsutakse uus gripp - nya influensan) ohvri. Sellega seoses on metroosse ja tänavapilti tekkinud informeerivad-hoiatavad-juhendavad sildid, mis ei saa kuidagi märkamatuks jääda. Ja ka Sekretariaadis ollakse kõrgendatud valmisolekus, kuna töötajad käivad üksteise võidu töölähetustel ja kunagi ei või teada, kes mis "suveniire" kaasa toob. Kõrgendatud teadlikkus väljendub selles, et iga vähimagi halva enesetundega tuleb kohe koju jääda, selle asemel et end kohusetundlikult tööle vedada. Teiseks on kõik kätepesukohad varustatud lisaks seebile ja paberrätikule ka desinfitseerimisvahendiga. Viimase osas pani Anthony mulle tungivalt südamele järgmisest protseduurist kinnipidamist: 1. pesed käed seebiga, eriti nühid peopesasid. (Esimest korda peaks käsi pesema suunduma kohe pärast otse metroost tulles tööle jõudmist) 2. Kuivatad käed. 3. Piserdad desinfitseerimisvahendiga. Igaks juhuks kordas ta selle mulle vee teist kordagi üle - et ikka meeles püsiks!

Seik 2
Kolmest minu töötoas asuvast aknast kaks on peegelklaasist st seest välja näeb, aga väljast sisse mitte, kuna aken toimib peeglina. Arvake ära mida edevad inimesed teevad? Loomulikult peatuvad nad möödaminnes akende ees, et enne hoonesse sisenemist oma välimust kohendada ja veenduda, et kõik riided ikka õigetpidi seljas on. Seestpoolt vaadates on see väga muigamaajav! Piiluja tunne tekib.

Seik 3
Juba Vilnuses tundsin, et üks hammastest, kurjam! hakkab valutama. Elukogemus ütles, et selline asi iseenesest üle ei lähe. Teisalt kinnitas kiire internetiotsing aga kardetud tõsiasja - hambaravi Rootsis on vaid rikaste lõbu. Samas on siin hiljuti avatud ja suuresti reklaamitud (mina sattusin kuulutustele metroos) hambaravikliinik, mille hinnakiri muude kohtadega võrreldes üllatuslikult, kohati lausa poole võrra, soodam on. Selline hinnavahe tegi küll ettevaatlikuks, aga et ei häda ega vaesus anna häbeneda, läksin panin aja siiski kinni. Eile leidis aset visiit. Mnjah...kohe leidis kinnitus kuuldus, et madalamaid hindu lubavad nad endale osalt võõrtööjõu toel. Minu arst ja õde (või õigemini vend - tõmmu ja musklis mehejurakas) rääkisid omavahel vist hispaania keeles. Minu juuresolekul kasutati siiski inglise keelt, kuna olin oma keele-eelistuse aega kinni pannes eelnevalt üles tähendanud. Ja siis läks lahti - arst pani prillid ette, et tööle hakata, aga keegi kolleeg oli talle otse keset klaase joonistanud punase markeriga silmamunad. Arst, humoorikas tüüp, ei lasknud ennast sellest häirida - ütles, et ta näeb küll ja nii ongi pullim. Ja nii me siis vahtisime üksteisega tõtt - mina suu ammuli ja arstil klouniprillid ees. Tehnika tundus korralik olevat ja arst ise ka sõbralik tüüp (on teie hambaarst teid kunagi varem kõnetanud fraasiga "my dear"?), aga hirmus sahmerdis - muudkui vähkres oma toolis! Kõrghetk oli muidugi see, kui ta keset hamba kallal nokitsemist püsti kargas, raadio juurde läks ja selle kõvemaks keeras - hea laul tuli ju! Kokkuvõttes sai aga töö tehtud ja esitatud arve kogu show eest - 1100 SEKi! Tack så mycket!