Lugejaskonna valdava enamiku (loe: Marise) tungival nõudmisel pean ma ikka blogimaailma kammbäki tegema ja oma tegemistest ka kirjavormis aru andma. Ega's midagi - kunagi vanaduses on endalgi hea lugeda ja nostalgitseda!
Vahepealsest tagantjärgi...
Vahepeal siunatud ja meeleheitehoogudest vürtsitatud suvine makatöö kirjutamine leidis helge lõpu - valmis täpselt tähtajaks ja hindeks juhendajate kiitusest saadetud meeliülendav 9. Seega on magistrantuuriga selleks korraks cum laude finito. Lennutan ennast kuu lõpus veel üheks pikaks nädalalõpuks Leidenisse, et (suure tõenäosusega) tundmatutel ülikooli funktionäridel käppa suruda ja oma diplom isiklikult ära tuua. Lisaks haaran kaasa jämeda veekindla markeri ja kirjutan oma nime "The Wall'ile" häbi tundmata härrade Mandela ja Churchilli vahele!
Makatöö agooniale järgnes kaua-plaanitud/oodatud tripp Inglismaale. Õigemini põrutasime küll Derekiga pea otse lennujaamast hoopis Walesi, et seal paar päeva redutada, kuni ta majanaabri vanemad tagasi USAsse kolivad. Sihtkohaks Swansea. Sõiduaeg Londonist - 3 tundi. Kohale jõudsime alles ööpimeduses ja seega suurt ringi uudistada ei jõudnudki, peaasi et hotelli üles leidsime. Alles hommikul kardinaid eest tõmmates saime aru, kui mere ääres me olime! Ausaltöeldes olid merevaade ja korralik English breakfast* kaks ainsat asja, mis meid selle hotelli (ei ole kindel, kas see koht ikka sellist nimetust väärib) juures alt ei vedanud. Koomilisema poole pealt ei funktsioneerinud korralikult ei dušš (st veesurve eksisteeris ainult külma vee puhul) ega föön (õigemini - funktsiooneeris küll, aga nii, et noored vooluringihuvilised oleksid vabalt saanud jälgida elektrisähvakate liikumist fööni käepidemes). Huumori tipuna polnud WC uksel seespool linki ega midagigi, millest kinni haarata, nii et üks meist pidi pidevalt teist appi paluma, et väljaspoolt uks kinni lükata. Bueno!
Ukselink? - Ei, miks?
Aga see-eest oli meri akna taga! Ja hülgehall ka veel!
See-eest oli mereäärne kaunis! Eriti nunnu oli Swansea külje all paiknev pisilinnake Mumbles (järjekordne idee tulevaseks kodulooma nimeks!), mis on muuhulgas ka Walesi poeedi Dylan Thomasi sünnilinn. Tundidepikkune välitingimustes jauramine, seda eriti saareriigile omases kliimas (loe: tuuline, rõske ja ajutiste vihmahoogudega) ei mõjunud kahjuks mu enesetundele hästi ja nii pidin enamiku ülejäänud puhkusest veetma hoopis (juba tagasi) Cambridge's teki all olles ja tatistades. Õnneks saavutas mu hingamisteede läbilaskevõime vahetult enne Stockholmi lendamist sellise taseme, et õhkutõusu ja maandumisega kaasnenud ebamugavustunne jäi talutavuse piiridesse.
Mumble's pier
Tume-tumesinine taevas ja tegelikkuses peaaegu et helendev helesinine meri lõid omapärase valguse-kontrastide mängu.
*Hiigelsuur ja -rammus kõhutäide, mis koosneb praetud munast, röstitud saiaviilust, laadungist valgetest ubadest tomatikastmes, peekunist, vorstikestest, verikäkist (black pudding - maitses täitsa nagu meie verikäkk! kesest suve!) ja tomatitest.
Vahepealsest tagantjärgi...
Vahepeal siunatud ja meeleheitehoogudest vürtsitatud suvine makatöö kirjutamine leidis helge lõpu - valmis täpselt tähtajaks ja hindeks juhendajate kiitusest saadetud meeliülendav 9. Seega on magistrantuuriga selleks korraks cum laude finito. Lennutan ennast kuu lõpus veel üheks pikaks nädalalõpuks Leidenisse, et (suure tõenäosusega) tundmatutel ülikooli funktionäridel käppa suruda ja oma diplom isiklikult ära tuua. Lisaks haaran kaasa jämeda veekindla markeri ja kirjutan oma nime "The Wall'ile" häbi tundmata härrade Mandela ja Churchilli vahele!
Makatöö agooniale järgnes kaua-plaanitud/oodatud tripp Inglismaale. Õigemini põrutasime küll Derekiga pea otse lennujaamast hoopis Walesi, et seal paar päeva redutada, kuni ta majanaabri vanemad tagasi USAsse kolivad. Sihtkohaks Swansea. Sõiduaeg Londonist - 3 tundi. Kohale jõudsime alles ööpimeduses ja seega suurt ringi uudistada ei jõudnudki, peaasi et hotelli üles leidsime. Alles hommikul kardinaid eest tõmmates saime aru, kui mere ääres me olime! Ausaltöeldes olid merevaade ja korralik English breakfast* kaks ainsat asja, mis meid selle hotelli (ei ole kindel, kas see koht ikka sellist nimetust väärib) juures alt ei vedanud. Koomilisema poole pealt ei funktsioneerinud korralikult ei dušš (st veesurve eksisteeris ainult külma vee puhul) ega föön (õigemini - funktsiooneeris küll, aga nii, et noored vooluringihuvilised oleksid vabalt saanud jälgida elektrisähvakate liikumist fööni käepidemes). Huumori tipuna polnud WC uksel seespool linki ega midagigi, millest kinni haarata, nii et üks meist pidi pidevalt teist appi paluma, et väljaspoolt uks kinni lükata. Bueno!
Ukselink? - Ei, miks?
Aga see-eest oli meri akna taga! Ja hülgehall ka veel!
Mumble's pier
Tume-tumesinine taevas ja tegelikkuses peaaegu et helendev helesinine meri lõid omapärase valguse-kontrastide mängu.
No comments:
Post a Comment