Seenesoust

Oligi nii mu korteri perenaine lubas - kui rootslased on metsas, on seened meie. Ehk teisisõnu: rootslased ei tihka vist peale ammututtavate kukeseente midagi muud korjata ja see tähendas, et isegi kui ma vahepeal ühel rootsi paaril pea järel käisin, sain ikka korvi riisikaid täis!

Lisaks seentele kuulus saagi hulka liitrite kaupa mustikaid, mida keegi ei olnud varem viitsinud üles korjata. Viimaseid oli lausa niipalju, et ma sain vahepeal lihtsalt kännu otsa istuda ja ümber iseenda mõttelise telje 360* keerates kahe peoga mustikaid suhu ajada. :)

Korjeaktsioon veel käib

Tühi kõht on parim kokk!

Vahepeal on eripalgelisi muusikaelamusi ka olnud. Pühapäeval käisime kaas-intern Mariaga, nagu plaanitud oli, Folkmusikhusetis rahvatantsu õppimas ja pillimängu kuulamas. Oli mõnus küll! Kui esimese tunni jooksul kostus majast üksnes üksikuid viiulikääksutamisi ja tantsu saatel mööda põrandat sahisevaid-lohisevaid jalapaare, siis kl 21 paiku oli aktsioon täies hoos - suures saalis õpetati polskat*, köögis valmisid-aurasid-kadusid kõhtu ehtsad rootsi toidud ja igas võimalikus nurgas ja pingiotsal jämmisid muhedusest pakatava olekuga pillimehed. Oli selline "vanaema maakodu meets pärimusmuusikafestival" õhkkond.

Seevastu eile võttis CBSSi Director General internid sappa (loe: oma lennuka olekuga autosse) ja viis meid kontserdile, mille koondnimetus võiks olla "Chopin in jazz" - ehk siis Chopini palad, mida esialgu esitati klassikaliselt klaveril ja seejärel sedasama pala jazzi võtmes. Heeaaa!

*Rootsi rahvatants, mille kummalisele rütmile ja keerutamisele ma, häbi tunnistada, korralikult pihta ei saanudki

Vat mille ma oma maja tagant leidsin. Arvestades, et siinne kant meenutab natuke Rootsi versiooni Mustamäest, siis oli see meeliülendav üllatus!

Veel silmailu.

Järve kohal kaljunuki otsas viimast sooja sügispäeva nautimas.

Kartoški s gribami

Eestlased on põlisest ajast kütid-korilased olnud....ja et mitte kehvem olla, siis saabki homme ette võetud korjelend Stockholmi läheduses asuvatesse metsatukkadesse seente-marjade jahile. Reportaaž laekub siis, kui käik tehtud ja talvevarud korjatud!

P.S. Liisile kibeda meeldetuletusena - siilid jätkuvalt seeni ei söö!

Triip tuleb, täpp läheb...

Kui Hollandis oli neiude seas hirmus popp kanda pakse ja karvaseid talvesaapaid (vat selliseid) ka keset südasuve, siis Stockholmis tundub olevat popp ja noortepärane kanda legginguid/retuuse (mida läikivamad või säravamad, mõnikord ka läbipaistvamad, seda parem). Vastupidiselt aga näiteks Eestile, kus leggingutele tõmmatakse peale mõni pikem ürp, siis siin nii palju ei vaevuta - piisab esimesest küll! Welcome back, eighties! Peaks ehk ka moodsaks hakkama?

Kui naabrid külla tulevad...

Laupäeva hommikul kl 8 helises telefon ja herr Nurmi teavitas, et nad on koos kodanik Tenhoga alevströmimaa poole teel. Õnneks anti mulle armuaega ja kohe voodist välja ei pekstud, kuna kauged külalised pidid kõigepealt minema "kultuurivisiidile" Uppsalasse. Küll aga leppisime taaskohtumise kokku esmaspäevaks. Mõeldud-tehtud! Esmaspäeval pärast tööd laekuski üleliigsest kultuuri tarbimisest väsinud duo Stockholmi. Ega's midagi - libistasime endale veel tiba "kultuuri" sisse ja veetsime mõnusa õhtupooliku. Õhtu lõppes Riksdagi (suomeksi: Riks-Raks-huset) ees jahedas ööõhus purgist sooja õlut rüübates. Jah, maailmas on kõik tasakaalus!

Olli, eksperiment-vuntsid (suomeksi: viiksed), õlu ja Ari
Seltskond Stockholmi öös

Teretulemast Stockholmi kesklinna!

Septembri algus on rootslasi kostitanud suurepärase vananaistesuvega - päike paistab, meri sillerdab ja päeval kontoriruumides viibimine näib inimsusevastase kuriteona. Kuna nädala sees aga tööst ja rootsi keele tundidest suurt pääsu pole st ikka tuleb nelja seina vahel istuda, siis nädalavahetuseti tuleb värskes õhus ringiuitamise ja Stockholmi avastamise vajadus tasa teha.

Möödunud pühapäeval oli Skeppsholmeni saarekesel* nö avatud uste päev st toimusid esinemised, ja giidiga ringkäigud mööda saart ja saarel asuvaid muuseume (moodsa kunsti muuseum ja arhitektuurimuuseum), lisaks sai ronida kai ääres asuvate lugematute laevade-purjekate peale ja sisse. Boonusena anti tasuta kaasa kaunis päikesepaisteline ilm. Mida üks minusugune laps veel tahta võiks!

Käisimegi kogu seda toredust koos kahe ülejäänud interniga - Maria Kaliningradist ja Karolina Poolast - kaemas. Kuna Maria on õppinud klassikalist viiulimängu, otsis ta saare peal asuvast Folkmusikhusetist (maakeeli pärimusmuusikamaja) endale viiulimängu õpetajat. Viimast me küll ei leidnud, aga minu rõõmuks avastasime, et sealsamas koolimajas toimuvad igal pühapäeval mõnusad kogunemised, kus mängitakse pilli ja õpetatakse rahvatantsu! "Hurraa!" hüüdis folgihing mu sees. :) Kuna Mariale tundus ka folkmuusikataktis (koordineeritud) kepsutamine meelt mööda olevat, siis järgmisel pühapäeval plaanime pastlad jalga tõmmata ja kaema minna.

Kuninglik värk

Maria (Kaliningrad) ja Karolina (Poola) - muu kaaskannatajad/-võitlejad CBSSis

Proud to present!

Internatsionaalne internlus - Eesti, Poola, Venemaa
Vaade Skeppsholmenist kuningalossile

Vanalinn on siingi armas!

*Kogu Stockholmi kesklinna kant koosnebki üksteisega ühendatud suurematest ja väiksematest saartest

Seigad

Seik 1:

Esimesel praktikapäeval viib kommunikatsiooni-koordinatsiooni ja-kes-teab-mille-veel juht Anthony läbi väikese briifingu, tutvustab mulle Sekretariaati ja selle töötajaid, kodukorda ja muud säärast. Lisaboonusena saan põhjaliku kätepesemiskoolituse. Põhjus? Nimelt sai Rootsi möödunud nädalal olma esimese seagripi (või nagu seda siin kutsutakse uus gripp - nya influensan) ohvri. Sellega seoses on metroosse ja tänavapilti tekkinud informeerivad-hoiatavad-juhendavad sildid, mis ei saa kuidagi märkamatuks jääda. Ja ka Sekretariaadis ollakse kõrgendatud valmisolekus, kuna töötajad käivad üksteise võidu töölähetustel ja kunagi ei või teada, kes mis "suveniire" kaasa toob. Kõrgendatud teadlikkus väljendub selles, et iga vähimagi halva enesetundega tuleb kohe koju jääda, selle asemel et end kohusetundlikult tööle vedada. Teiseks on kõik kätepesukohad varustatud lisaks seebile ja paberrätikule ka desinfitseerimisvahendiga. Viimase osas pani Anthony mulle tungivalt südamele järgmisest protseduurist kinnipidamist: 1. pesed käed seebiga, eriti nühid peopesasid. (Esimest korda peaks käsi pesema suunduma kohe pärast otse metroost tulles tööle jõudmist) 2. Kuivatad käed. 3. Piserdad desinfitseerimisvahendiga. Igaks juhuks kordas ta selle mulle vee teist kordagi üle - et ikka meeles püsiks!

Seik 2
Kolmest minu töötoas asuvast aknast kaks on peegelklaasist st seest välja näeb, aga väljast sisse mitte, kuna aken toimib peeglina. Arvake ära mida edevad inimesed teevad? Loomulikult peatuvad nad möödaminnes akende ees, et enne hoonesse sisenemist oma välimust kohendada ja veenduda, et kõik riided ikka õigetpidi seljas on. Seestpoolt vaadates on see väga muigamaajav! Piiluja tunne tekib.

Seik 3
Juba Vilnuses tundsin, et üks hammastest, kurjam! hakkab valutama. Elukogemus ütles, et selline asi iseenesest üle ei lähe. Teisalt kinnitas kiire internetiotsing aga kardetud tõsiasja - hambaravi Rootsis on vaid rikaste lõbu. Samas on siin hiljuti avatud ja suuresti reklaamitud (mina sattusin kuulutustele metroos) hambaravikliinik, mille hinnakiri muude kohtadega võrreldes üllatuslikult, kohati lausa poole võrra, soodam on. Selline hinnavahe tegi küll ettevaatlikuks, aga et ei häda ega vaesus anna häbeneda, läksin panin aja siiski kinni. Eile leidis aset visiit. Mnjah...kohe leidis kinnitus kuuldus, et madalamaid hindu lubavad nad endale osalt võõrtööjõu toel. Minu arst ja õde (või õigemini vend - tõmmu ja musklis mehejurakas) rääkisid omavahel vist hispaania keeles. Minu juuresolekul kasutati siiski inglise keelt, kuna olin oma keele-eelistuse aega kinni pannes eelnevalt üles tähendanud. Ja siis läks lahti - arst pani prillid ette, et tööle hakata, aga keegi kolleeg oli talle otse keset klaase joonistanud punase markeriga silmamunad. Arst, humoorikas tüüp, ei lasknud ennast sellest häirida - ütles, et ta näeb küll ja nii ongi pullim. Ja nii me siis vahtisime üksteisega tõtt - mina suu ammuli ja arstil klouniprillid ees. Tehnika tundus korralik olevat ja arst ise ka sõbralik tüüp (on teie hambaarst teid kunagi varem kõnetanud fraasiga "my dear"?), aga hirmus sahmerdis - muudkui vähkres oma toolis! Kõrghetk oli muidugi see, kui ta keset hamba kallal nokitsemist püsti kargas, raadio juurde läks ja selle kõvemaks keeras - hea laul tuli ju! Kokkuvõttes sai aga töö tehtud ja esitatud arve kogu show eest - 1100 SEKi! Tack så mycket!

Rootsile - tervist! Ehk kõik on uus septembrikuus

Õigemini oleks paslik alustada sellest, et minu praktika Rootsis sai tegelikult alguse hoopis Vilniuses, kuhu ma kohe esimesel praktikapäeval laekusin, olles eelneval päeval Stockholmist läbi käinud ja Sekretariaadist* vajalikud materjalid kaasa haaranud. Samuti kohtusin ma oma juhendajaga esimest korda alles Vilniuse lennujaamas, kuna ta lendas kohale mitte Rootsist vaid hoopis Kopenhaagenist. Vat siis geograafilisi kombinatsioone!

Vilniuses toimus kahepäevane/-osaline ettevõtmine - esimesel päeval diplomaatide koolitus inimkaubandusega seotud küsimustes ja teisel päeval Task Force'i** regulaarne kohtumine, kus arutati töösolevaid ja planeeritavaid projekte. Lühidalt - kaks päeva täis uusi nimesid-nägusid, (kellest üritasin püüdlikult meelde jätta vähemalt need, kellega on lootust ka edaspidi kohtuda) ja taustinformatsiooni inimkaubanduse kohta. Olen küll varem Leidenis migratsiooniküsimustega kokku puutunud (neil on seal õigusteaduskonnas lausa eraldi Migratsiooniinstituut ning ka mu makatöö puudutas seda teemat riivamisi), aga inimkaubanduse valdkond ise on mulle senini võõras. Seega sobis praktika alustamine asjakohase koolitusega nagu rusikas silmaauku. Samuti on esmamuljed juhendajast mõnusad - tundub olevat lahe ja avatud inimene, kel on varasemast töökogemusest ette näidata missioonid nii Kambodžas kui Türgis). Loodan, et see mulje jääb kogu praktika ajaks püsima!

Õnneks oli Vilniuses ka piisavalt vaba aega, kuna saabusime sinna päev enne ja lahkusime päev pärast koolitust. Samuti olid vabad õhtupoolikud. Seega sain piisavalt omal käel linna peal ringi turistitada (polnud ju varem Vilniusesse sattunudki). Ja vanalinn on Vilniuses oli oi-kui-ilus! Ääremärkusena olgu öeldud, et ilmad olid suviselt soojad ja päikeselised ning käisin teadlikult ringi üksnes kesklinnas. Viimast lihtsustas-soodustas asjaolu, et meie hotell*** asus otse vanalinnas, presidendipalee taga. Seega väga viks ja viisakas kant!

Fotojäädvustusi ka:


The Cathedral square ehk Katedraali väljak Vilniuse kesklinnas. Hooned pildil ongi Vilniuse katedraal ja selle kellatorn. Lisaks Gediminase monument.

Vilniuse kohal Gediminase mäel

1. septembri pidulik kontsert presidendipalee ees. Keelest ja kõnedest mitte muhvigi aru ei saanud, aga koor, orkester, ooperilauljad ja rahvatantsijad olid väga nauditavad!

Sain kokku ka Helsingi-korterinaabri Emilijaga, keda polnud üle kahe aasta näinud

Restoran "Torres" Vilniuse boheem-linnaosas Užupios. Tungivalt soovitatav!

Suvalist shortcuti tehes sattusin Užupios mõnusatele la bohem tagaaedadele, kus lapsed usinalt mängimisega ametis olid. Lahe!

Lindy Hop'i tantsijad vanalinna tänaval - oleks hää meelega kampa löönud!

Näide Vilniuse rohketest (kordan: rohketest!) kirikutest. Pildil St Casimiri kirik, vanim barokk-stiilis kirik Vilniuses.

*Council of the Baltic Sea States (CBSS) Secretariat
**TF-THB (Task Force against Trafficking in Human Beings) on CBSSi allüksus. Neid lühendeid olen ma viimase nädala jooksul küll ja veel kuulnud, lisaks veel terve rodu muid, mille meeldejätmine oma omaette ponnistus. Näiteks: UNODC - United Nations Office on Drugs and Crime, IOM - Intenational Organisation for Migration, UNGIFT - United Nations Global Initiative to Fight Human Trafficking, GRETA - (Council of Europe) Group of Experts on Action Against Human Trafficking jne.
***Ma pole elu sees nii udupeenes kohas ööbinud! (Vt eelmist postitust meie peatumispaiga kohta Swanseas :P).

Lõpp hea-kõik hea

Lugejaskonna valdava enamiku (loe: Marise) tungival nõudmisel pean ma ikka blogimaailma kammbäki tegema ja oma tegemistest ka kirjavormis aru andma. Ega's midagi - kunagi vanaduses on endalgi hea lugeda ja nostalgitseda!

Vahepealsest tagantjärgi...

Vahepeal siunatud ja meeleheitehoogudest vürtsitatud suvine makatöö kirjutamine leidis helge lõpu - valmis täpselt tähtajaks ja hindeks juhendajate kiitusest saadetud meeliülendav 9. Seega on magistrantuuriga selleks korraks cum laude finito. Lennutan ennast kuu lõpus veel üheks pikaks nädalalõpuks Leidenisse, et (suure tõenäosusega) tundmatutel ülikooli funktionäridel käppa suruda ja oma diplom isiklikult ära tuua. Lisaks haaran kaasa jämeda veekindla markeri ja kirjutan oma nime "The Wall'ile" häbi tundmata härrade Mandela ja Churchilli vahele!

Makatöö agooniale järgnes kaua-plaanitud/oodatud tripp Inglismaale. Õigemini põrutasime küll Derekiga pea otse lennujaamast hoopis Walesi, et seal paar päeva redutada, kuni ta majanaabri vanemad tagasi USAsse kolivad. Sihtkohaks Swansea. Sõiduaeg Londonist - 3 tundi. Kohale jõudsime alles ööpimeduses ja seega suurt ringi uudistada ei jõudnudki, peaasi et hotelli üles leidsime. Alles hommikul kardinaid eest tõmmates saime aru, kui mere ääres me olime! Ausaltöeldes olid merevaade ja korralik English breakfast* kaks ainsat asja, mis meid selle hotelli (ei ole kindel, kas see koht ikka sellist nimetust väärib) juures alt ei vedanud. Koomilisema poole pealt ei funktsioneerinud korralikult ei dušš (st veesurve eksisteeris ainult külma vee puhul) ega föön (õigemini - funktsiooneeris küll, aga nii, et noored vooluringihuvilised oleksid vabalt saanud jälgida elektrisähvakate liikumist fööni käepidemes). Huumori tipuna polnud WC uksel seespool linki ega midagigi, millest kinni haarata, nii et üks meist pidi pidevalt teist appi paluma, et väljaspoolt uks kinni lükata. Bueno!

Ukselink? - Ei, miks?

Aga see-eest oli meri akna taga! Ja hülgehall ka veel!

See-eest oli mereäärne kaunis! Eriti nunnu oli Swansea külje all paiknev pisilinnake Mumbles (järjekordne idee tulevaseks kodulooma nimeks!), mis on muuhulgas ka Walesi poeedi Dylan Thomasi sünnilinn. Tundidepikkune välitingimustes jauramine, seda eriti saareriigile omases kliimas (loe: tuuline, rõske ja ajutiste vihmahoogudega) ei mõjunud kahjuks mu enesetundele hästi ja nii pidin enamiku ülejäänud puhkusest veetma hoopis (juba tagasi) Cambridge's teki all olles ja tatistades. Õnneks saavutas mu hingamisteede läbilaskevõime vahetult enne Stockholmi lendamist sellise taseme, et õhkutõusu ja maandumisega kaasnenud ebamugavustunne jäi talutavuse piiridesse.

Mumble's pier

Tume-tumesinine taevas ja tegelikkuses peaaegu et helendev helesinine meri lõid omapärase valguse-kontrastide mängu.

*Hiigelsuur ja -rammus kõhutäide, mis koosneb praetud munast, röstitud saiaviilust, laadungist valgetest ubadest tomatikastmes, peekunist, vorstikestest, verikäkist (black pudding - maitses täitsa nagu meie verikäkk! kesest suve!) ja tomatitest.