Maailma väiksusest ehk Holland kui kõigi teede ristumiskoht...

Viimaste nädalate jooksul olen saanud korduvaid kinnitusi sellest, kui pisike meie koduplaneet ikka on. Või siis sellest, et kui tutvusringkond kasvab piisavalt suureks, hakkavad inimeste teed ühel hetkel ristuma. Mõned tähelepanekud/näited:

• Moema (rahvuselt prantslane, üles kasvanud Prantuse Guajaanas), mu Helsinki-aasta üks lähedasemaid sõpru, õpib nüüd siinsamas "ümber nurga" Amsterdamis
• Loretta (hispaanlane), kellega me 2 aastat tagasi IYLC-il Prahas ühes grupis olime (ja kes sel ajal õppis Inglismaal), teeb ka magistrit Amsterdamis
• Jamie (austraallane), kes samuti 2006. a suvel Prahas minuga samas grupis oli ja kes seejärel Mehhikosse õppima suundus, on nüüdseks nautimas tudengielu Utrechtis
• Täna kohtasin oma Hollandi-aja esimest soomlast. Hõissa! Matias on päritolult soomlane, üles kasvanud aga Ida-Aafrikas ja bakakraadi saanud Inglismaalt. Nüüd õpib Leidenis. Ühe aasta veetis vahepeal Soomes ka. Elas Helsingis Kannelmäkil. Praktiliselt minu kõrvalmajas.
  

Olen kindel, et selliseid äratundmishetki tuleb lähitulevikus veel ja veel. Päris mõnus. :)

Home sweet home ehk kuidas ma viimaks sisse kolisin

Eelmisest nädalast on veel võlgu lugu sellest, kuidas ma lõpuks endale alalise elamispinna sain. Hakkaski juba see tingel-tangel ära tüütama, et ma ligi kuu aega jutti igal teisel või kolmandal päeval all check-in lauas tädi käest pärimas käisin, et millal siis see kõrvaltoa müstifikatsioon-neiu välja ilmub, et me nagu kord ja kohus toad saaksime ära vahetada ja igal korral (julgustava?) vastuse sain, et "I haven't heard from the person yet, and nor has the university, but I shall write her an e-mail!" (fkjhshf! selleks hetkeks oli ta juba vähemalt 3 maili saatnud, millele mingit vastureaktsiooni ei järgnenud). Või siis: "You're right, I really need do something about this issue" (ärasamärgi!). Igatahes, eelmisel esmaspäeval kui ma jälle allakorrusee lonkisin, endal peas küpsemas plaan minna seejärel politseisse kadunud isikust teatama, ja uudiste järele pärisin, süttis tädi näol võidurõõmus naeratus - "Asi on korras! See neiu ei tulegi ikkagi siia õppima. Tuba on sinu." Hõissa! Igatahes leppisime maja caretakeriga kokku kohtumise kolmapäeva hommikul kl 10ks, et võtmed üle anda jms - selleks hetkeks pidin siis olema välja kolinud. Aga ega siis selline lihtlabane korraldus ei saa sujuda üllatusmomentideta... Minu kinder surprise saabus teisipäeva varahommikul, mil end just vaevu voodist välja olin ajanud, endal padjanägu peas....Ja mis ma kuulen - ukse lukku keeratakse väljastpoolt ja keegi püüab sisse tulla. (*midapaganat! kellel siis veel selle korteri võtmed on?!?*). Tulijaks oli ei keegi muu, kui allkorruse tädi. Ta miskipärast arvas, et ma olen juba ümber kolinud. Tuli enda arvates tühja tuba kaema. Leidis aga minu. Ega's midagi....tädi kohanes kiirelt ootamatute oludega ja teavitas, et nii umbes tunni pärast (!) kolib uus inimene sellesse tuppa sisse. Võtsin seda kui vihjet, et hakaku ma heaga pakkima. Fine, so be it! Igatahes teostasin selle tunni jooksul ülikärme ümberlokeerumise toast nr 50 kõrvalasuvasse sviiti nr 49.

Uus tuba oma interjööriga just üllatusi ei pakkunud....täpselt samasugune nagu eelminegi. 3 peamist silmatorkavat erisust:

• lampide katted on siniste asemel kollased
• toas on tugitooli asemel hoopis pisike diivan :)
• seinad on siingi toas suured ja valged, aga mitte nii tühjad kui eelmises toas...nimelt oli eelmine resident ilmselt tudengile kohaselt seinad postritega polsterdanud, kasutades selleks seda nätsumoodi ollust (kuidas seda õige nimega kutsutakse?). Ülimas loometuhinas oli ta aga valinud mitte valge vaid hoopis erksinise näts-olluse! Tulem: postrid lahkusid korterist koos omanikuga, seintel "ilutsevad" aga siiani asümmeetrilised sinised lärakad, suuremad ja väiksemad. Mõned päris lae all - mis imeväel ta küll sinnani ulatas? Igatahes soovitati seda vaadelda, kui abstraktset kunsti. Korralike küürimisvahendite hankimise ja koristamistuhinani kannab taies nime "Tipp jaTäpp".

Ja üks ninnatorkav erisus ka - ilmselt on eelmine elanik olnud kirglik ahelsuitsetaja, kuna tuppa sisenedes tervitab mind lävepakul läppunud sigaretihais. Tuulutamine siinpuhul ei aita, kuna see hais on jõudnud imbuda nii kardinatesse, diivanisse kui riidest lambikatetesse. Seega: kõik nõuanded suitsuhaisust vabanemiseks enam kui oodatud! Leidsin omal käel küll poest miskise sprei-asja, mis peaks just suituhaisu vastu aitama. Noohh....pigem asendas see suitsuhaisu ajutiselt veelgi hingematvama lääge odööriga.

Igatahes home improvement jätkub! Kui sellega enam-vähem rahuldavalt ühele poole saan, siis teen ühe korraliku fotodega postituse ka ja pajatan, mismoodi siin kõik Emakese Looduse säästmise huvides automatiseeritud on. :)

Ühikas, tänava poolt.

Ühikas, sisehoov. Samasse sisehoovi avaneb ka Cafe Olivieri välisterrass. :)

P.S. Teemaväliselt: täna vaevas mind röögatu isu pelmeenide ja musta leiva järgi - ikkagi eestlane! Kuulsin kursavennalt, et ta tuttav pidavat siin miskit vene poodi teadma. Kui koha kooridnaadid välja peilida suudan, siis lähen luure- ja korjelennule.

Ei saa me läbi Lätita...

Oli teisipäeva õhtu st see õhtu nädalas, mis on meie kursale saamas saame-kokku-ajame-juttu-ja-joome-õlut õhtuks. Kolmapäev on ju vaba. Ja iga korraga tuleb uusi nägusid juurde. Sel korral liitus meiega Läti üksus koosseisus Daina ja Indulis. Nad läbivad sama magistriprogrammi, mis meiega, kuid alustasid juba veebruaris. Seega on nad kogu selles EU-asjanduses meist oma pool aastat targemad. Nende suu läbi sai aimu ka sellest, mis meid järgmisel poolaastal ees ootab. Japp, erilise puhkusega meid siin ei hellitata.

Tõsi ta on, et kodust eemal olles tunduvad isegi lätlased sugulased olevat, vaatamata oma kuuele varbale. Nohh, me lihtsalt saame mingitest asjadest ühtemoodi aru. Lisaks sellele tuli veel välja, et Daina on eelnevalt töötanud Läti õiguskantsleri juures ja teadis seetõttu ka Allar Jõksi. Väike maailm!

Indulis tundub ka kireva taustaga tüüp olevat. On pikalt plaaninud ümber maailma reisile minna. Aga kuna ta tüdruk otsustas Leidenisse õppima tulla, siis leidis ta, et võib ka Hollandisse mõneks ajaks ankrusse jääda. Ja ega EU õiguse magister mööda külgi maha jookse. Aga reisiplaane pole ta ka päris maha matnud. Suvel tiirutas mööda Aafrika läänerannikut. Sellele eelnevalt hääletas ennast aga läbi laia Venemaa. Sellised inimesed kohe sütitavad ka taolisi asju proovima... Lisaks kaugete paikade külastamisele tundus Indulis ka lähivälismaa st Eesti asjadega kursis olevat. Pajatas pikalt Ruhnu karust ja sellest kuidas ajaleht, mille juures ta Riias töötas, lausa oma erireporteri Ruhnu saarele olukorrast ette kandma saatis. Muigasin laginal. :)

Õhtu lõppes taas Proostis. 1-eurone õlu on jätkuvalt odav ja veega pooleks.

Lätlased Daina ja Indulis. Keskel ma.

Are you from Estonia? (!!!)

Õnneks pole ma ainuke inimene, kes vanemaks saab. Täna oli kursaõel Mailysel (Belgia) sünnipäev. Korraldasime Mykka ja Chrisi juures pisikese üllatusolengu kohvi ja koogiga. Isegi sünnipäevalaulu jupi jorisesime ära.

Kook ja Mailys
Mailys ja Mykka (USA)
Vasakult: Mailys, Sheila (Holland), Tracy (Iirimaa; jap, me oleme teda juba Lissaboni lepingu pärast norinud) ja Miguel (Portugal)
Johanna (Hollandi kodakondsusega prantslane), Chris (USA, Mykka abikaasa)

Maggie (Mykka ja Chisi kutsa), nimetatud Margaret Thatcheri järgi. Muuseas, vaatamata asjaolule, et see kutsa meenutab mõõtmetelt pigem suurt merisiga kui koera, peavad uhked omanikud tema pealt siiski vastavalt Hollandi seadustele koeramaksu tasuma.

Tänase EU loengu lõppedes koitis viimaks ka kauaoodatud hetk. Pakin mina asju kokku, kui juurde astub täiesti võõras tüüp ja küsib ilma pikema tsesemoonitemata "Are you from Estonia?" - "Indeed I am!" - Tüüp: "Mina räägin eesti keelt." - Mina: *segaduses totter ilme*. Aga mis välja tuli - tüüp on lätlane, mis lätlane. Riiast, 6 varbaga. :) Eesti keelt ta muidugi rohem ei rääkinud, raibik. Aga hetkeks pettis ära küll. Teeb ka European Law LLMi, aga alustas juba veebruaris (siin on võimalik kaks korda aastas sama programmi alustada - septembris ja veebruaris). Ja teatas, et Eesti ja eestlased talle meeldivad. Mõnus, mulle ka! See oli tänase päeva kirss tordil.

Working out with God

Vastukaaluks kogu sellele meeletule materjalihulgale, millest ma ennast lähikuudel läbi lugema, pean, otsusasin, et vaim ja füüsis peavad ikka tasakaalus olema. Kere vajab liigutamist. Õnneks on ka holed vaimu ja füüsise seotusele hästi pihta saanud ja.....ehitanud jõusaali otse kirikusse!

Leia pildilt spordikeskus

Koha nimeks Sportcity. Asub otse kodu ja teaduskonna vahel. St umbes 4 minutit jalutamist. Eile oli tutvustamine - masinavärki tutvustati mulle ja mind tutvustati masinavärgile. Kuna kogu see jõusaali-värk mulle veel tiba uus on (olen siiani üdini plikalikult üksnes aeroobikas kepselnud), siis läks see igati asja ette. Jõusaaligurust noormees ei saanud ka uurimata jätta, mida ma siin teen ja kust riigist tulen. Kuna ei Estonia ega Estlandi peale tal peas tuluke ei süttinud, siis jäigi ta vist lõpuks arusaama juurde, et "Aah, so you're from Iceland!"

Homme on tutvustustuur vol 2. Saan isikliku treeningplaani. Ega's midagi....Kui ma ka siiani aeg-ajalt natuke nupust nikastanud olen olnud, siis pöidlad pihku - terves kehas terve vaim! :)

Sisevaade. Juhin tähelepanu külgmistele akendele - värvilised klaasmosaiigid.

What's the sexual morality in Estonia? aka siis kui me Proostis käisime...

Teisipäevaõhtu veetsime Proostis. Õlu maksab seal teisipäevaõhtuti 1 euro. Seepärast siis. Samas oli see õlu ma oma hinda väärt, või vastupidi - hind oli õlut väärt. Maitse järgi otsustades oli see õlu küll veega pooleks. Ott soovitas järgmisel korral baarmanile sõbralikult vihjata, et klaas võib ka pooltäis (glass is always half-full, optimist nagu ma olen) olla, jätku ta ainult vesi juurde lisamata. Aitüma nõuande eest!

Kohal oli jälle osa tavapäraseid nägusid. Aga ka uusi. Jälle ei jõudnud kõigiga suhelda. Ega's midagi - tuleb neil väljasõiduistungeid veel ja veel korraldada. Seekord oli meie seltskonda hakanud sugenema ka kohalikke hole, kes meiega sama magistriprogrammi teevad, kuid keda meist enne teadmata põhjustel lahus hoiti. Igatahes said nad jälile, et meie kursa vällaritel on oma mailinglist, mille kaudu üleskutseid tehakse. Ega me kadedad ka pole. Mida rohkem, seda uhkem. Pealegi on alati kasulik kohalikke tundma saada. Kunagi ei või teada, kellel neist paat, või veel parem, paatmaja on. *

Kursakad: vasakul Mariya (Bulgaaria) ja keskel Violeta (Rumeenia)

Jacinta (USA) ja Hollandi-Poola tüüp, kelle nimi oli midagi hääldamatut (note to self: uuri välja õige hääldus ja kirjapilt)

Niels (Holland), John (Iirimaa), 1-eurone õlu ja Koen (vist?), Nielsi sõber

Õhtu kulmineerus piiiika aruteluga teemal, millised on hollandlastele ja eestlastele omased rahvuslikud tunnusjooned. Taas leidis kinnitus tõik (seekord kursavenna Nielsi suu läbi), et holed pidavat hirmus otsekohene rahvas olema. Et siis mis meelel, see keelel. Ja kuidas on lood eestlastega? Olen ikka arvanud, et meiegi ei kannata pikka heietamist ja mulli ajamist. Nii ütlesingi. Aga eks see, kes Eesti-Hollandi otsekohesuse-alases maavõistluses peale jääb, selgub ilmselt hiljemalt aasta lõpuks, kui olen siinse rahvaga jõudnud sügavamalt tutvust teha.

*võtsin selle aasta to-do listi ka plaani, et 1). peaks ikka vähemalt korra mööda siinseid kanaleid paadiga tiirutama (st mitte mingi ülerahvastatud turistialusega) 2). tahaks mõne paatmaja elu-olu ka seestpoolt kaeda.

Salsat tantsid?

Ei veel, aga hüva algus on tehtud.... :)
Selgituseks:
Nagu mõned postitused tagasi sai mainitud, siis umbes nädalapäevad tagasi sai sõlmitud kelmikas kokkulepe, mille kohaselt peaksime mina ja Sjoerd kahepeale kokku 1. märtsiks kl 12 suutma salsat tantsida. Et mitte mõne kuu pärast piinlikus olukorras olla (kuigi, jah, võimalus, et me piinlikkust tundma peame, pole iseenesest ju kusagile kadunud. Lepime siis kokku, et me püüame selle riski miinimumini maandada), siis sai eile pidulikult esimese salsatunniga algust tehtud.

Jalakeerutamisekohaks on Salsiando-nimeline tantsukool/klubi/urgas/niisamaolemisejarummijoomisekoht. Koht kuulub Sjoerdi kuubalasest tuttavale. Ja üks tantsuõpetajatest on Sergei (kirjapilt võib erineda) - boliivia tüüp, ka Sjoerdi sõber. Tuttavaid kui palju! (mitte küll mul...)

Esimene tund oli miski teooria ja algeliste tantsusammude vahepealset. Omanikuonu, endal jalg kipsis, istus lavakõrgendikule ja pajatas osalejatele piiikalt-piiikalt hollandi-hispaania segakeeles salsasammude nüansirikkusest ja kuidas täpselt ennast keerutama-hööritama peab. Vähemalt ma arvan, et jutt käis sellest...Keelest ma ju suurt ei taibanud. See-eest aga noogutasin iga kord sõbralikult, kui onu mulle otsa vaatas ja tegin püüdlikult kahe õpetaja poolt ette näidatud samme järgi. Õnneks tuli tuttav ette - siinkohal tänusõnad Gerardole!

Igatahes lõbus oli. Ja see ju ongi peamine. Järgmisel esmaspäeval jälle!

Nüüd aga suundun teisipäevaõhtute "õlu-maksab-ainult-1-euro!" urkasse nimega Proost. Kursarahva tutvumisoleng vol 2.

Valimikust "Is Bulgaria in the EU? Ja teisi küsimusi..."

Ma olen nüüdseks juba nädal aega taas usin tudeng olnud....ja esimesed muljed on kiired tekkima.

Ega siin pikka nämmutamist ja nunnutamist ei olnud - kohe 1.septembril, sel ajal kui ma-ei-tea-mitmed-sajad tudengid Hooglandse kerkis avaaktusel, suud ammuli, välisministri kõnet kuulasid, oli meil juba esimene EU Law loeng. Tundub selline väga basic EL õiguse aine olevat, see-eest pikim sellel semestril - jõuluni välja. Seega minu jaoks pigem vana kordamine kui midagi uut. Küll aga omandab aine raames uusi teadmisi meie lektor (professor oleks ilmselgelt liiga palju öeldud), kes esimeses loengus siiralt kahtles, kas Bulgaaria on ikka ELis ja misasi see EURATOM täpselt on........vaikus.......hämming.....jätkuv hämming..... Ok, tädil oli ka esimene päev siin ülikoolis õpetada (nii ta väitis) ja üldse pidavat ta pigem praktik kui teoreetik olema, aga mõned põhiteadmised tuleks enne klassi ette astumist ikka kriitilise pilguga üle vaadata. Püüdsin esimese korra põhjal mitte liiga hävitavat hinnangut anda ja andsin tädile mõttes teise võimaluse. See oli täna. Nope, kahjuks otsustavat pööret paremuse poole ei toimunud. Seega suhtun tema järgmistesse teadmiste/teadmatuse sähvatustesse tavapärasest suurema skeptitsismiga.

Õnneks on asjad, nii head kui mitte-nii-head maailmas tasakaalus ja meie selle semestri teine peamine professor (jap, selle mehe puhul on see sõna asjakohane) - Rick Lawson - on igati muhe õppejõud ja suurepärane kõnemees, teadmistepagasist rääkimata. Aineks Human Rights Protection in Europe. Isegi kui ma sellest teemast huvitatud poleks (ja see on just minu teema!), siis seal loengus käiks ilmselt ikka väga hea meelega...seega 4 tundi loengut täna polnud miski probleem.

Sel semestril on 2 ainet veel, aga need hakkavad millalgi hiljem. Seega, et igav ei hakkaks, ja nagu mul veel lugemist vähe oleks*, otsustasin ettenähtud programmi väliselt võtta European Migration Law ainet. Ehk kulub kunagi marjaks ära, kui on vaja mitte-EL-kodanikke Eestisse või mõnda teise liikmesriiki jäädavalt smuugeldada...

Õppimise kallidusest ka... Ma olen juba terve väikese varanduse kulutanud asjadele nimega "readers", maakeeli kirjutades riiderid, TÜ päevilt tuttavad kui kompendiumid. Tegemist on pataka materjalidega (meie puhul peamiselt erinevad EU aluslepingud, õigusaktid, case law), mille usinad õppejõud on vastutulelikult juba eelnevalt välja valinud ja kokku kogunud ning millest koopiatädide (-onude?) töökad käekesed on meie jaoks eelnevalt hulk köidetud koopiad valmis vorpinud. Kõik armas ja bueno, endal vähem vaeva materjalide otsimise-printimisega....Ainult et...Ainuüksi EU law 3 riiderit maksid kokku 88 raha + 24 raha inimõiguste aine eest + 35 raha migratsiooniõiguse eest. Ja kaks selle semestri ainet pole veel alanudki. Ei hakka seda hetkel meelerahu säilitamiseks kokku liitma ja Eesti rahasse ümber arvutama. Neile lisandub muidugi raamatute hind, mida samuti ainete raames tarvis on ning mida tungivalt osta soovitatakse. Siinkohal ütlen tänusõnad iseendale, et mul oli oidu isiklik Craig/de Burca "EU Law" Eestist kaasa võtta > sääst 60 euri.

Inimlikumast poolest st inimestest. Jupp aega tundus, et meid ongi kokku ainult 11-12 international studentit, kes seda LLM programmi teevad. Nüüd aga klassis ringi vaadates tundub, et seltskond on tunduvalt kirjum. Esiteks on meiega aineid võtmas määramatu hulk kohalikke st hollandlasi, lühidalt hole'e.** Lisaks neile miski 4-5 Georgetowni tudengit (äratundmisrõõm! minu sel suvel ausalt välja teenitud 3 Georgetownu ainepunkti peaks ka varsti laekuma:)), kes siin vahetus-semestri raames meie programmi aineid teevad + veel vahetus-ja-pagan-teab-mis-veel-tudengeid. Igatahes, kui eile Olivieris - jap, see baar/pubi minu ühika esimesel korrusel, how convenient! - tutvumisjookidel käisime, oli seltskond piisavalt suur, nii et vähemalt pooltega ei jõudnudki suhelda. Ega's midagi, tuleb selliseid olenguid hulgi korraldada.:) Veider on see, et paljud kursakaaslased meenutavad kedagi, keda ma juba varasemast, kas siis Erasmuse-aastast või mõnest muust rahvusvahelisest üritusest tean. Olen kuidagi eneselegi märkamatult oma peas jõudnud juba päris mitmeid paralleele tõmmata, kes kelle moodi on. Väga segadusseajav on nii.

Eestlaseks olemise rõõmudest veel ie mõned tähelepanekud:

• enam kui ühel korral on juhtunud, et olles ennast tutvustanud ja öelnud, et tulen Eestist, läheb mõni hetk mööda ja küsitaks midagi stiilis: "So, how is life in Slovenia?" Ega polegi miskit väga valesti - ikka kuuldakse valesti, aetakse sassi jms - aga just see on tiba veider, et seda on juhtunud juba paar korda täesti erinevate inimestega erinevates situatsioonides. Et see Sloveenia neile ka alalõpmata ette jääb... (remark: lugeda Pantalone intonatsiooniga).
  
• Minu aktsendist....enamasti pakutakse, et olen Soomest. Hurraa! Ok, minu jaoks seostub soome aktsent millegagi, mida ma kuulen ralli ja F1 pressikonverentsidelt, a la stiilis Mika Häkkinen, Kimi Räikkönen ja Co. Et siis ma kõlan soomlase moodi? Fine, so be it.... Eile rabas mind aga miski ei-tea-kust-välja-ilmunud (ja vist ka kursavennast) Hollandi tüüp, kes peale 2 lauset otsekoheselt uuris, kas ma olen venelane. Eitava vastuse peale kostis, et kõik ida-eurooplased pidid sarnaselt kõlama. Vot siis! Ehk on vene ja eesti keele kõlapilt sarnasemad, kui ma arvanud olen... Kolmandaks populaarseks pakkumiseks on vist üks lihtsamaid tuletisi: blondid juuksed + nimi (Hollandis on popiks nimeks häälduse poolest sarnane Marijke) = hollandlane. Seega ootan hetke, mil keegi minus eestlaslikud jooned identifitseerib...
• Üks minu lemmikuid eelmisest nädalast. Seisan Rootsi tüübi kõrval, ülejäänud ringis olijad kõik Koreast, Hiinast, Taiwanist. Rootsi tüüp tutvustab: "Olen Rootsist, Göteborgist." Mina: "Olen Eestist. " Taiwani neiu: "Eemm...what part of Sweden is Estonia?" Nohh, tunnistan, et eks me nägime selle rootslasega ikka omajagu sarnased välja ka... :)
  

*jap, lugemismaterjaliga nad tõesti ei koonerda. Nt EU law aines on meil 3 paksu kompendiumit, kokku umbes 1000 lk + lisa-1000 lk EL õiguse Piiblist - Craig/de Burca raamatust + üüratu hulk case law'd. Seega per loeng tuleb ette valmistada vähemalt 200 lk lugemist. Teistes ainetes umbes sama nali.
**Suuremates seltskondades tsensuurile allutatud sõnamäng ühe mu kursaõe abikaasa mõttevaramust: "If Polish people are called Poles, why aren't the people from Holland called....Holes?"