Lõpetamine, nagu Leidenis kombeks, toimus suurema tseremoonitsemata. Minule määratud kellaajaks on 16.10 aadressil Rapenburg 61. Viimasel hetkel kohale jõudes (siiski-siiski, mu makatöö juhendaja laekus veel minutikese hiljem) juhtatati meid uhkete puitnikerdustega ruumi, kus minust teiselpool lauda istus kolm mitte-nii-väga tähtsate nägudega ülikooli onklit. Ainuke keda tundsin, oli prof. Boeles - mu juhendaja. Lühikesed sõnavõtud - nii mu juhendajalt* kui komisjoni esimehelt** ja pistetigi tähtis paber pihku. Aplaus ja austusavaldused! Enne viimast jõudis herr esimees (olles kuulnud mu makatöö teemat ja hinnet) ulatada oma kontaktkaardi*** ja paluda, et ma oma töö tallegi saadaksin. Nimelt pidavat ta naine kusagil Amsterdami kohtus kohtunikuks olema ja neil olla just sellised keissid käsil, mida ma oma tööski lahkasin. Ega ma kade ka ei ole....

Seina signeerimas
Minu nimi samal seinal kus härradel Nelson Mandelal ja Winston Churchillilgi. Mehed, siit saavad alguse suured teod!
Kodukanali ääres.
Leiden oli muidugi jätkuvalt südantvallutavalt, -soojendavalt kaunis ja armas. Et aga ilu-valdkonnas tasakaalu säilitada, siis põrutasime üheks päevaks hoopis Rotterdami. Noh, et näha kas on kole ja kui kole üks linn siis ikka olla saab.... Ja saab küll! Meenus kellegi (vist Katrini?) lausutud kommentaar, et Rotterdam näeb välja nii, nagu oleks seal 60ndatel vast arhitektuuriõpingud lõpetanud tudengid linna peale lahti lastud ja antud neile vabad käed tegemaks, mis iganes pähe tuleb! Päeva lõpuks õnnestus siiski ka üks õõvastusest silmi mitte valutama panev nurgake leida - Hotell New Yorgi esine pargike ja lähedusesasuv kohvik Rotterdam. Sealt avanenud vaate üle kurta ei saanud!

Kole-Rotterdam. Aususe huvides olgu mainitud, et esiplaanil oli siiki ehitusplats. Taamal olevad majad on aga juba ammu valmis ja moodustavad - khm, eerr... - tervikliku koosluse. Vasakult teine ahritektuurisaavutis on Rotterdami kuulsad kuubikmajad, kus ka reaalselt sees elatakse.

Hotell New Yorki esine. Väheseid silmahakanud säilinud majasid Rotterdami kesklinnas. Sealtsamast olid asunud teele emigrantide laevad tõotatud maale Ameerikasse.
Erasmuse sild Rotterdamis
* Kes muuhulgas mainis sooja sõnaga ka seda, kuidas ta oma naisega suvel Laulupeol käis ja kuidas ma neile lennujaamas piletid ostsin ja nr 2 bussile panin. :)
**Kolmas mees oli üldse vait ja ainult naeratas. Tema isik ja funktsioon jäidki saladuskatte varju.
***Kuidas seda korralikult eesti keeles kutsutakse - nimekaart? kontaktkaart? vms?
Seina signeerimas
Kole-Rotterdam. Aususe huvides olgu mainitud, et esiplaanil oli siiki ehitusplats. Taamal olevad majad on aga juba ammu valmis ja moodustavad - khm, eerr... - tervikliku koosluse. Vasakult teine ahritektuurisaavutis on Rotterdami kuulsad kuubikmajad, kus ka reaalselt sees elatakse.
Hotell New Yorki esine. Väheseid silmahakanud säilinud majasid Rotterdami kesklinnas. Sealtsamast olid asunud teele emigrantide laevad tõotatud maale Ameerikasse.
**Kolmas mees oli üldse vait ja ainult naeratas. Tema isik ja funktsioon jäidki saladuskatte varju.
***Kuidas seda korralikult eesti keeles kutsutakse - nimekaart? kontaktkaart? vms?
visiitkaart on üldiselt eesti keeles kasutatav väljend.
ReplyDeleteÕige jah! Loomulikult! Need muud variandid kõlasidki kahtlaselt.
ReplyDeleteMulle meeldib Rotterdam, ma ei saa aru, miks inimesed seda vihkavad :)
ReplyDelete