Rootslased peavad lugu koosolekutest. Koosolekuid peetakse tihti. Koosolekuid kutsutakse kokku ka selleks, et välja mõelda, mida järgmisel koosolekul arutada võiks. Koosolekutest veelgi enam peavad svenssonid lugu koosolekute lahutamatuks osaks olevatest kohvipausidest. Ja loomulikult sinna juurde kuuluvatest küpsistest-koogikestest (mis minu senise kogemuse juures alati ühed ja samad on).
VÄGA tüüpilised kohvipausi-koogikesed. Tuntud nime all "dammsugare" - "tolmuimejad". Saa siis aru...
Rootslastele meeldib, et kõik saab korralikult läbi arutatud ja tingimata peab igaüks seejuures sõna sekka öelda saama. Samas on sellel ka varjukülgi....Nimelt hädaldab mu brasiillasest rootsi keele kursavend, et äriasjus on svenssonitelt väga raske konkreetset vastust välja pigistada... Alatasa pidavat olema vastused stiilis "But yes, but no, but yes, but..."
Norras täpselt sama häda. Juba koolitunnis, kui näiteks räägiti mingist haigusest looduõpetuse tunnis, siis pidi ikka enamus sõna võtma ja pajatama, kuidas nende vanaemal selle haigusega ikka hirmus raske oli. Näiteks. Eesti jälle täielik vastand. Võta siis kinni, kumb see parem variant on.
ReplyDelete