Hää, kui keegi hoolib....

Muhe on saada reede õhtul kl 23.30 maili oma õppejõult, kes pole küll otseselt mu makatöö juhendaja, aga kellega sel teemal põgusalt juttu on olnud. Olgu öeldud, et tegu on väga vinge õppejõuga ja meie LLM-programmi ühe keskse kujuga, kellele ma varasemalt ka omaette postituse olen pühendanud.

"Dear Merike,

How is life, thesis-wise?

best wishes
Rick Lawson"

Soojad inimlikud väärtused ja otsekontaktid loovad siinsele ülikooliharidusele omaette lisamõõtme.... :)

All good things come to those who wait. :)

Mõnikord tasub asjadega venitamine ikka ära - suutsin end täna lõpuks Balti Õhu kodukale vedada, et 21. juuliks kojusõidupilet hankida, ja mis ma näen - muude kuupäevade ja sootuks kõrgemate hindade vahel särab 21.07 kuupäeva lahtris pilet maksumusega 4 euroraha!* Vat siis varajast sünnipäevakinki! Kõik karvased-sulelised st minu sõbrad ja muud loomad on muidugi kookide-õhupallidega jms vägagi lennujaama oodatud. Aitamaks mul pagasit tassida ja loomulikult sünnipäeva tähistada. Selle puhul võiks isegi Riia palsami pudeli avada! :)

* Selle juures pole isegi paslik kaevelda, et lennujaama- ja pagasitasud hinda ikka mitmekordselt kergitasid.

Ei suju

Eksamitejärgne pinge- ja motivatsioonilangus mõjub täiesti laastavalt - tööviljakusest pole raasugi järel! Pealegi kumab silme eest juba 1. juuli ja kojusõit (küll esiti nädalaks, aga asi seegi!). Tahes-tahtmata täheldan ma siin-seal "märke" sellest, et on viimane aeg Eestisse tulla:

• Kolasin paar päeva tagasi niisama mööda mõnusalt kitsaid Leideni kõrvaltänavaid ja põikasin aeg-ajalt asjalikku nägu tehes suvalistesse butiikidesse sisse (nagu mul oleks kangesti vaja nüüd ja kohe üks hiigelsuur maal, jupike antiikmööblit ja uhke õhtukleit osta!). Sinna vahele oli peitnud end ka üks second-hand butiik, kus - ülla-ülla! - ootas vaateaknal ostjat Montoni pluus. :) Minust jäi see sinna - las kohalikud saavad ka Eestimaisest kvaliteedist osa.
  
• Esmaspäeval makatöö juhendajaga kokku saades uurisin ka ta puhkuseplaanide kohta (noh, et millal pole lootustki meilidele vastust saada). Ta oli juba enne maininud, et oli hiljuti Singing Revolution filmi näinud ja tahtis Eestisse laulupeole tulla. Esmaspäeval selgus, et tulebki - juhuse tahtel oleme mõlemad 1. juuli hommikul Eesti Õhu pardal.
• Olen saavutanud täiesti uue taseme koduigatsuses st vaatan jõusaalis trenažööril vehkides iPodi mini-ekraanilt klippe Nukitsamehest ja möödunudkordsest laulupeost.

Juba mitmendat päeva järjest ei tulnud plaanist "kogume-loeme-uurime" makatöö materjale suurt midagi välja. Blokk. Põrutan homme kuskile in-the-middle-of-nowhere endisesse farmi joogatama-mediteerima-saunatama. Ehk tuleb seepeale ka tööind tagasi.

Finito! (eksamitega vähemalt)

Vahepealne aeg on olnud niivõrd paanikahõnguliselt kiire, et pole olnud mahti blogigi täiendada. Aga saagu see viga siis tagantjärgi ja quick-motion pildikeeles parandatud.

Alustan lõpust: mingil tagantjärgi arusaamatul põhjusel otsustasin ma kevadsemestri poole peal, et vaja on veel lisaks, JAH, LISAKS!, tervelt 10 ECTSi vääriline konkurentsiõiguse aine võtta, mida loomulikult polnud meie programmis isegi ette nähtud. Noh, et kui ma juba siin olen, siis tudeerin ikka täie raha eest!* Mõeldud-(mental-harakiri-)tehtud! Niisiis veetsin ma viimased nädalad kodu ja raamatakogu vahel pendeldades, et kõik seminarid-paberid*-eksamid ära teha. Ja tulemus eilse seisuga: tehtud!*** .... järgnesid juubeldamine, külmad õlled kursaga ja veider tühjusetunne.

Aga eelnevast ka (st enne seda aega, kui ma 10-22 raamatukogus istuma hakkasin):

Euroviisut a la Eesti. Kats oli korralikud ettevalmistused teinud: ahjusoojad musta leiva võikud, Viru Valge kokteilid ja lätlased, kelle üle muhedat nalja heita! Mina panustasin omalt poolt Kalevi šoksi.

Ööd on siin mustad ja päikeseloojangud (koduaknast üle punaste katuste) imelised.
Leideni maratoni start. Nagu juuresolevalt graafikult näha, on ameerika jalgpall siin rahvus-spordi staatuses (või siis mitte - go figure!)
Kohalikud kuulsused ka maratonil.

Vahepeal leidis aset ka väga tähelepanuväärne sündmus - Daina lõpetamine! Käisime väikese kuid vahva toetajatearmeega ka lõpu"tseremoonial" kohal ("tseremoonia" sisu kohta vt postitust Indulise lõpetamisest). Seekordne vatuvõtt oli siiski tänu prof Lawsoni osavõtule armsalt personaalne ja südamlik ning lisaks Dainale said kõnes mainitud ka teised ruumis viibijad, kes tulid "from strange exotic countries" (like the Baltics) and kes on väga "hard-working". Pärast ametlikku tseremooniat siirdusime kõik Akadeemia hoonesse (midagi siinse ülikooli peahoone-laadset; endine klooster, kuhu ülikool 1580ndatel sisse kolis), et Daina saaks "The Wall"ile kirjutada. Lisaboonusena hankis kampa löönud Lawson hoone teiste, tavapäraselt avalikkuse eest suletud ruumide võtmed ja korraldas meile oma-algatusliku ekskursiooni.

Tähtis hetk

Daina Celma, Nelson Mandela (kellel on Leidenist audoktori kraad) ja teised tähtsad ninad. Loodan ennast õige pea ka sinna priviligeeritud seltskonda mahutada!
Lawson jagab The Wall'i kohta selgitusi. Pajatas lõbusa lookese sellest, kuidas kunagi mitte-nii-väga-kauges minevikus olevat George Bush senior Leidenit külastades sellest ruumist kuulnud ja tahtnud ka ennast vastavalt jäädvustada. Ülikooli tähtsatel ninadel oli muidugi dilemma: ühest küljest polnud herr Põõsas siit ülikoolist kraadipoegagi saanud; teisalt - kuidas sa ikka USA presidendile ära ütled? Leitigi siis lahendus: seinale pandi spetsiaalselt selleks tarbeks au-tahvlike austamaks Georgi külaskäiku ja lasti tal sinna oma allkiri panna. Pärast võeti see muidugi seina pealt uuesti maha. :)).

Ruum, kus hoitakse professorite talaare, mida ainult väga-väga tähtsatel puhkudel kasutatakse. Lawson kontrollis, kas tema oma ikka alles on - oli! :)

Lawson pajatamas nendest aegadest, mil selles hoones veel aktiivne õppetegevus käis ja kuidas tallegi seal õpetada meeldis - õhustik olevat teine olnud. Kahju, et meie sellest enam tudengitena osa ei saanud.

Lõpupidu jätkus väga koduselt - Daina oli Saldejumsimaalt süle ja seljaga delikatesse kohale tassinud. Niisiis katsid lauda vähemalt inimkõrgused Karumsi ja Laima kommide kuhilad. Juurde pakuti korralikku katrulisalatit, šašlõkki, musta leiba ja Riia palsamit! (eriti viimase järelnähud avaldusid alles järgmisel hommikul). Kuna Daina ja Alex siit paar päeva hiljem Läti poole putket tegid, siis sain mina loomulikult kõik ülejäägid endale. Niisiis ähvardas päris mitme päeva jooksul külmkappi avades Karumsi-varing!

* Raha alla mõtlen ma muidugi Hollandi valitsuse ja seega kaudselt maksumaksjate raha. :)
**Mis on hea eestikeelne vaste inglisekeelsele "paperile"? Et siis pole ju päris essee, aga arvestatav juurateemaline kirjatükk siiski.
***Vt ka. - pESTud; Edgar Edgaripoeg; Keskerakond