Mu absoluutsed lemmikud Leidenis on varahommikud (st kusagil 8-9 vahel :P), mil tänavad on veel suhteliselt inimtühjad ja kõik lõhnab allesvärskelt uue päeva järgi. Siis tahaks, et 3-minutiline rattasõit teaduskonda kestas vähemalt kolm korda nii kaua.
Samaväärsete lemmikute hulka kuuluvad ka sumedad kevadõhtud, mida ikka viimasel ajal sageli ette on tulnud. Kui päike hakkab loojuma, aga õhk on veel parajalt soe ja päevane kära on juba vaibunud. Ja aeg-ajalt võib kanalilt kostuda vaikset mootoripodinat, kui mõni paat mööda töristab. Siis on eriti hää teetass kätte võtta ja terrassil tiba ilukirjandust lugeda. Või siis lähiümbruses väike jalutuskäik teha. Leiden on ikka niiii ilus! (Nüüd kevadel tuleb taas eriti eredalt meelde, mis see linnake mulle juba sügisel siia tulles hirmsasti meeldis).
Samaväärsete lemmikute hulka kuuluvad ka sumedad kevadõhtud, mida ikka viimasel ajal sageli ette on tulnud. Kui päike hakkab loojuma, aga õhk on veel parajalt soe ja päevane kära on juba vaibunud. Ja aeg-ajalt võib kanalilt kostuda vaikset mootoripodinat, kui mõni paat mööda töristab. Siis on eriti hää teetass kätte võtta ja terrassil tiba ilukirjandust lugeda. Või siis lähiümbruses väike jalutuskäik teha. Leiden on ikka niiii ilus! (Nüüd kevadel tuleb taas eriti eredalt meelde, mis see linnake mulle juba sügisel siia tulles hirmsasti meeldis).
Õhtune jalutuskäik kodukandis
Kursaõde ja majakaaslane Mailys
Ma
Poosetuvi. Tuli ja edvistas mu ees tükk aega, kui ma rõdul üritasin makatöö algmaterjalidega tutvuda.
No comments:
Post a Comment