Käesoleval nädalal austas Leidenit oma väisamisega Mr Supercool st Indulis isiklikult. Riigivisiidil oli ka legitiimne põhjus - nimelt tuli Indulis siia oma LLM diplomit saama. Kogunesimegi neljapäevasel päeval sel üllal eesmärgil Rapenburg 61 juurde (minule senini täiesti tundmatu maja).
Tseremoonia (khm-khm) ise oli hoopis midagi muud, kui see, millega ma senini harjunud olen. Stseen ise nägi välja järgmine - auväärne ülikooli lõpetaja pidi oma väikesearvulise toetajatearmee 5 minutit enne tähtsat hetke enda ümber koondama. Siis tuli tädi ja kutsus Indulise nimeliselt (ja sellega kaasnevalt ka meid) sisse ja juhatas meid pisikesse ruumi. Ruumis istusid suure laua taga 3 tähtsate nägudega ülikoolitegelast (kellest me polnud kedagi varem kohanud - palgatud mustatöötegijad ehk?). Indulis võttis istet nende vastas toolil. Meie potsatasime Indulise taha seina ääres asuvatele toolidele. Järgnes lühike kõne keskmiselt onklilt, uuriti, kas Indulisele ikka Leidenis meeldis ja mida ta oma eluga ette võtta plaanib. Ja siis luges üks näitsik (vist Indulise makatöö kaashindaja) ette sõnavõtu makatöö peajuhendajalt, kes ise ei saanud kohal olla. Siis pisteti diplom pihku.....ja NEXT! Pidu läbi. Kokku kestus: 5-10 minutit.
Typically Dutch
Edasi suundusime aga toimingu juurde, milles ma varem ainult Tadzio suu läbi kuulnud olin ja mille kohta arvasin, et eks see enam üks udujutt ole. Nimelt oli mu kõrvu varem kostunud lugu maagilisest seinast kusagil Akadeemia hoones (umbes nagu ülikooli peahoone), kuhu kõik lõpetajad ja vist ka muud ülikooliga seotud tähtsad ninad on oma nimed saanud sirgeldada. Teiste seas näiteks Albert Einstein ise. Kõlas rohkem sellise linnalegendina, et kõik justkui teavad aga oma silmaga näinud pole. Võta näpust! Täitsa olemas säherdune ruum. Ja tõesti - sinna on juba 1640ndatest jäädvustusi tehtud. Kolme ja poole sajandiga on seega toa seinad, laed ja kõik-muu-võimalik kattunud kellegi jäädvstustega. Aga asi on niisama graffitist kaugel - muuhulgas võis senal silmata ka Hollandi praeguse kuninganna Beatrixi signatuuri ja Sir Winston Churchilli autogrammi. Sinna samase tähendas end üles ka Indulis. Ja loodetavasti järgnevad mõne kuu pärast sinna ka ülejäänud meie kursarahva sh mu enda initsiaalid.:)
Sir Winston
Sir Indulis
Nimi meest ei riku
Tähistamine ise jätkus järjest tõusvas joones - odava ALDI õlle ja veini, ning mis peamine - Karumsi ja leivasupiga!! Nimelt oli Indulis mu eritellimusel vastavad delikatessid otse Saldejumsimaalt kaasa toonud. Kohuseked olid küll lennu ajal tiba muljuda saanud, aga maitseväärtust ei kahandanud see karvavõrdki!
45 g puhast rõõmu!
Kuke....ei - leivasupp! :)
P.S. Täna st pühapäeva hommikul 8 ja 9 vahel helises telefon. Helistajaks kodanik Indulis ise. Teatas, et ta suutis minu käes hoiul olnud ratta totaalselt ära lõhkuda ja et neil oli eelmisel õhtul igav hakanud ning et peole veidi vürtsi lisada olid nad keset ööd Tadzio ema autoga Pariisi poole põrutanud, et seal hommikukohvi nautida. Sealtsamast kohvitassi äärest ta siis helistaski. Õhtuks pidavat tagasi jõudma. Niih.....kui keegi veel säärasele daytripile läheb, siis vaevugu mind ka kaasa haarama!
Heaaaa!
Ja offkoors tuuleveskid ka!
Kuldne päikeseloojang
Oskab keegi aidata - mis taim see küll on? Terve põld lõhnas nagu Amsterdami kesklinn st kanepi järgi.
Heaaaa!
Ja offkoors tuuleveskid ka!
Kuldne päikeseloojang
Oskab keegi aidata - mis taim see küll on? Terve põld lõhnas nagu Amsterdami kesklinn st kanepi järgi.
Kursaõde ja majakaaslane Mailys
Pall lennus
