Siis kui Inglismaal sai kevadet nautida

Võtsin vahepeal vahelduseks puhkusest puhkuse ja põrutasin ülemerenaabritele külla st Inglismaale.

Meeldiva üllatusena oli Inglismaal veel suurem kevad käes kui Hollandis. Vähemalt enamuse nädalast. Päikesepaiste, linnulaul, õitsvad kirsipuud ja lilled ning mätas parasjagu nii kuiv, et sai juba murukamaral pikutada, kohvi lürpida, raamatut lugeda ja inimesi vaadelda. Lisaboonusena ekspluateerisime Cambridges Dereki majanaabri Jamesi kõrgetasemelisi kokakunsti oskusi ja lasime roogadel* hea maitsta!

Cambridge'i nimi tulenebki sellest, et linnast voolab läbi Cami jõgi ja linna nimi ise ei tähenda muud, kui - sürpriis! - silda üle Cami jõe. Sildu on seal aga kaugelt enam kui üks. Ülikooli kolledžite tagant (nn backs) läbikulgev jõelõik meenutas soojal kevadlaupäeval seetõttu Inglise versiooni Veneetsiast - rohkelt eriilmelisi sildu, millest pea igaühe juurde ka miski looke/legend kuulus ning jõe peal lugematu arv lamedapõhjalisi paate (ing k punts), mida pikki toikaid jõepõhja toetades edasi lükati (tegevuse nimi ing keeles on punting). Nautisime meiegi puntingut, kohalikku õlut ja soojendavat päikesepaistet.

Punting

James pardijahil. Arvake ära, mis õhtusöögiks oli? :P

Rahvas jõel ja jõekallastel
King's College ja selle kabel jõel vaadatuna.
Nauding.

Üldise Cambridge mõnusa-voolava-vaikelu taustal kulus ka päev Londonis ära. Võrreldes sügisese käiguga jättis London kuidagi hoopis sümpaatsema mulje. (Isegi tube oli kordi loogilisem kui sügisel!**) Ilmselt oli ka ilmal selles otsustav roll mängida - minusuguse põhjamaalase puhul ei saa soojuse ja päikesepaiste vastu mitte miski! Ilmast tulenevalt mugandasin mõnevõrra ka esialgseid plaane: vihmase ilma muuseumite külastamise back-up plaan asendus käigupealt uitan-mööda-Londonit-ja-katsun-tuttavaid-kohata plaaniga. Õnnestuski! Lõunakohvi lürpisin koos kauakadunud-taas-leitud (tänks, Feissbuk!) klassiõe Sillega ning pärastlõunal trehvasin Hyde Parkis Helsinki päevilt tuttava Tuomasega. Londoni päeva kokkuvõtteks tuli aga (ei mingit üllatust) tõdeda, et sinna linna tuleb veel kordi ja kordi tagasi minna, et köömeski ära kaeda, mis sel kohal pakkuda on.

Kevad St James'i pargis Londonis

Hyde park Corner

Õhus on armastust. Musituvid Hyde Parkis.
Killuke kevadromantikat Londonis...

*Omamoodi situatsioonikoomikaks kujunes muidugi see, et kuidas ma põlis-eestlasena veel väga teravatest roogadest (noh, ikka nii, et pisara kisub silmanurgast välja) lugu ei oska pidada ja kuidas Derek ja James mulle nii kodus kui väljas süües tihtipeale hoolitsevalt-rahustavalt selgisid et "See on küll terav, aga mitte nii hull..." Yeah, right!
**Liiklusskeemide jms selgus on otseses korrelatsioonis sellega, kas ma liigun üksi või ei. Nii kui keegi teine ümbrust tundev isik ka seltskonnas on (eriti kui tegu on meesterahvaga), annan ma kontrolli automaatselt üle ja hiljem pole mul enam halli aimu ka, kuidas me punktist A punkti B saime. Üksi liikudes on lugu vastupidine - tähelepanu ja mälu toimivad pea laitmatult! Mind the gap!

Kevade esimene rõdupralle

Mõnus seltskond, suurepärane kevadilm ja värske õhk....ehh, mida veel elult tahta!

See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti...(Henrik Visnapuu)

Väljas liikudes ei saa tärkav kevad kuidagi märkamatuks jääda:

Rõõm!

Killer-oysters ehk issanda loomaaed on kirev

Kuna imeilusate kevadilmade raiskamine on peaaegu et kriminaalkorras karistatav, siis ei jäänudki täna muud üle, kui võtta pärastlõunal ette jalgrattatripp tibake kesklinnast väljas asuvasse parki. Kuna ma polnud seal varem käinud (ausaltöeldes polnud aimugi, et selline park eksisteerib), siis oli alguses üllatus suur, kui juba enne kohalejõudmist hakkasin majade vahel sibavaid kanu ja kukkesid nägema. See oli aga alles algus - kohale jõudes selgus, et hollandlased on kõik nende mõistes haruldased loomad ühte aedikusse toppinud - hirved, paabulinnud, kanad-kuked ja toonekured! Söötmisajal võis seega näha tragikoomilist pilti, kus hirv ajas paabulindu taga, et toidupala kätte saada ja lõpuks tuli ikka toonekurg ja lendas koos toidupalaga posti otsas asuvasse pessa. Pärast plagistas veel parastavalt nokka. Koomikud ikka need hollandlased!

Linnud Tõnisted
Zooooopark
Irv-hirv
Kohe läheb actioniks!

Arvate, et tasuta lõunaid ei ole?

On küll....nii lõunaid kui õhtusööke. Kõige otsesemas tähenduses.

Juridikumi kohvikum* on lahti lõuna ajal kella kaheni. Aga kui sinna umbes kell pool 2 laekuda, siis on tihtipeale juba supp** otsakorral. Nii ka täna. Tiba veel oli paja põhjas. Ja nii me tundsimegi ennast Dainaga koduselt ja kraapisime kulbiga sealt põhja pealt viimaseid supiriismeid. Ju siis sööklatädil hakkas meist hale (vaesed Ida-Eurooplased või, nagu me ise oleme Dainaga kokku leppinud - Sub-Scandinavians) ja ütles, et söögu me terviseks ja raha ta meilt ei võta. Puhas võit ja täis kõht kauba peale! :)

Istet võtnud, vantsis meist mööda professor Lawson ja uuris, kuidas Baltikumi rahval läheb. Kuna ta oli ka näljase näoga, siis palusime ta enda lauda. Lawson kaks korda küsida ei lasknud, vaid potsataski oma võikude (hollandlane ikkagi!) ja piimapakiga meie juurde.*** Läti sisepoliitika ja Lawsoni ajaviitelektüüri - teemalise vestluse käigus jõudis Lawson minu päeva ka olulise päikesekiire poetada - nimelt avaldas ta arvamust, et mu välja pakutud makatöö ettepanek on täitsa huvitav. Wuhuu! Võimalik, et viimaks hakkab midagi ka idanema...

Päeva teine tasuta söögikord jalutas ise mu kööki ja kokkas ennast ise valmis ka. Abistavaks taustajõuks seejuures oli Alex, kes oli meie suurejoonelise Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise ajal suutnud ennast mässida lubaduste küüsi, et ta kokkab meile ühe korraliku hollandi õhtusöögi. Ja minusugune tähelepanelik neiu sellist pakkumist juba niisama käest ei lase! Toit maitses igatahes hää! Viktoriiniküss ka: kes arvab ära, mis kohalike delikatessidega allolevatel fotosüüdistustel tegu on? Õigesti vastanutele kokkan ise ühe õhtusöögi ( -> mõistan, et selle pakkumisega õõnestan ma tundvalt tõenäosust, et keegi midagi pakkuda julgeb :P).

Alex hoos

Söööömaaa!
Magustoit ka!
Kõht täis, meel hea! :)

*Sõna-leiutise eest tänud Liisile!
** Supp on üldse kõige asisem lõunasöök, mida siin saab. Hollandlased ise piirduvad enamasti võikude nosimisega. Eestlase kõht tahaks ikka natuke enamat.
*** Mul käis igatahes peast läbi mõte, et mitu TÜ õppejõudu Juridicumis sama trikki teeks. Mulle tuleb seal oldud aastatest meelde vaid üks juhus möödunud kevadest, kui proffessor lõuna ajal meie laudkonnaga ühines. Ja seegi oli välis-professor/vanameister Reich Saksamaalt.

Siis kui rõdu saab juba sihtotstarbeliselt kasutada

Viimase nädala jooksul on olnud juba enam kui üks sellist päeva, kus temperatuuri ja päikesekiirte koosmõjul muutub rõdul/terrassil istumine ja kohvi rüüpamine täiesti mõistlik-mõnusaks tegevuseks.

Tänane varajane raamatukogust põgenemine ning selle asemel hoopis rõdul, kohvitass peos ja päikesekiired silmas, lebotamine õigustas ennast täiesti!

Mailys ja ahjuõunad kaneeliga (a la Eesti)
Ah, mis teil on seal kodu-Eestis lumi ja libedus vä?

Siis kui eestlased riigivisiidil olid...

...ajasid sarkasmikaevud jälle üle ääre. Mulle jätkuvalt tundub, et eestlastele on seda va-paganama-sarkasmi looduse poolt ikka kapaga antud. Ja (vahelduseks) eestikeelses esituses on see äraütlemata mõnus! Igatahes siginesid vanade klassikute Vesiniku-Sveta ja Otto ja Pervi (esmakasutus: Riia tripp möödunud kevadel) kõrvale ka uued rahvalemmikud Pea-Minerva* ja Geelipead**.

Holgeri heeringatrikk a la Holland

Teeme sellise klassikalise puu-tagant-piilumise foto!Kunst ja meie. Kuldlõikes (kes ei usu, küsigu Holgerilt!)

*Minerva on siinne tudengikorp, kuhu minu teadmist mööda pea kõik minu maja mitte-vällarid kuuluvad. Seniste kogemuste põhjal (vt varasemat postitust) iseloomustab neid mitte-liiga-entusiastlik suhtumine nendega ühe katuse all elavate vällarite suhtes. Päris nii hulluks pole asi läinud, kui selles Minerva-majas (st korbimaja), kus lätakas Daina tuba üürib - talle tuldi lihtsalt ühel talveõhtul ütlema, et ta võib seal küll vabalt elada, aga kohalike majaasukatega suhtlemisest tuleks tal edaspidi hoiduda. See pidi alalistes residentides ebamugavust põhjustama. Mida?!? Hämming-hämming-hämming, kuidas nii kitsarinnaliselt üldse mõelda saab.... Õnneks nii drastiliseks pole siinses majas olukord läinud ja aeg-ajalt paistab ükskõiksuse pilve tagant isegi suhtlemis-päikesekiir. Pika selgituse lõpuks: Pea-Minerva on minu maja vanim ja teenelisim resident, kellele üldiselt ei meeldi, kui majas on midagi teisiti, kui ta harjunud on (nt pann vales kohas vms) ja kes seda siis häälekalt demonstreerib. Ei olegi veel aru saanud, kas vali ukseprõmminine on ta tavaline maneer või on selleski annus (halvasti varjatud) trotsi. Ehh inimesi!
**Geelipead - vt ka õigusteaduskonna meestudengid Leidenis. Siin on kohe eraldi tüüp mehi, kelle asustustihedus on suurim just õigusteaduskonna majas ja selle lähiümbruses. Isendi tuvastamine: triiksärk, selle peale (kindlasti-paljude-arvates)maitsekas (sageli roosa või muud erksat tooni) kampsun. Ja lahutamatu feature: poolpikad juuksed, mis on ohtra (rõhutan: ohtra!) geeliga üle pealae tahapoole "lakutud". Kohalike naisisendite sõnul on just Juridicum see hot spot, kuhu nii mõnigi liigi esindaja sobiva paarilise leidmise eesmärgil asja teeb.

Patriootpart

Vabariigi aastapäevast on küll natuke juba möödas, aga isamaalisteks tunneteks pole kunagi liiga vara ega hilja...isegi siis kui sa Part oled.

Siis kui mulle kaamera mängimiseks anti...

Tegin koduõuest ka paar klõpsu. :)

Minu kodu asub paremal kanali kaldal umbes selle rohelise katusega paadi juures. :)

Mänguasja eest tänud Johnile.