Läti ja Lätt

Ma pole ilmselt kordagi varem oma elus Läti sisepoliitikale nii palju tähelepanu pööranud kui nüüd. Tõsi-tõsi, majadusolukord pole, teadagi, kiita ja eestlastel on ikka kombeks jälgida, et kas kehvas olukorras kellelgi (lähinaabritest) veel kehvem on. Millest muust see kodukamaralt alguse saanud rahvusvaheline hitt siis ikka räägib. Oma panuse tunne-naaber-Lätit programmi annavad kindlasti ka lätakatest kursakaaslased Daina ja Indulis. Ja tarvitses meil vaid ühel õhtul imestada, et ei Eesti ega Läti meedia vahendusel pole Leedust suurt midagi kuulda, kui järgmisel päeval - voila! - läkski üle-üleaedsete juures pidu käes ära. Siitpeale hoidun samalaadsetest mõttekäikudest Eesti teemal....

Aeg-ajalt tuleb Eesti aga lausa koju kätte....Nimelt helises üleeile õhtul telefon. Eesti number. Tundmatu. Hääl telefonis ka tundmatu, aga jutt see-eest eestikeelne. Hääl kohe uurima, et kas ma ka Leidenis resideerun. Järgmise minuti jooksul sai selgeks, et tegemist on siinsamas lähedal Noordwijkis Euroopa Kosmoseagentuuris töötava kaasmaalasega, kes hää meelega vahelduseks törts ka eesti keeles juttu puhuks. Mõeldud-tehtud. Järgmisel päeval näost näkku kohtudes sai taas kinnitust juba äraleierdatud tõsiasi, et maailm pole teab-mis-suur. Nimelt selgus, et me olime Silveriga viimased 4 kuud samas ühikas, isegi samas trepikojas elanud. Ja eht-eestlastikult tuli välja, et meil on isegi ühine tuttav. Ja eesti keeles oli TÕESTI väga hea rääkida. Jäime kokkuleppe juurde, et sellised kohtumised tulevad osalejate soovil (ja loodetavasti ka eile kolimisega hõivatud olnud Katsi kaasates) kordamisele.

Õhtu kulmineerus vast-kolinud Katsi juures Balti õhtut veetes st kuulasime Indulise ja Katsiga vaheldumisi Brainstormi ja eesti muusikat, mekkisime (viisakuse piirides, loomulikult) Katsi poolt riiki smuugeldatud Viru Valget ja sõime ahjusooja musta leiba suitsuvorsti ja värske kurgiga.

Üleskutse ka: sõbrad-kaasmaalased, palun lähetage vabariigi aastapäevaks siiapoole kodumaist toidukraami! Iga panus on teretulnud!

Salsa!

Uus aasta algas salsatuhinas. Salsiandos olid terve möödunud nädala jooksul tasuta tunnid n-ö avatud uste nädala raames. Ja ida-eurooplaste vanarahvatarkus ütleb ikka, et kui midagi tasuta saab, eks siis tuleb võtta. Nii me käisimegi Dainaga pea iga õhtu tunde võtmas. Me ei lasknud ennast häirida tõsiasjast, et Daina polnud varem tunde võtnud ja mul on läbitud vaid Beginners I kursus. Kõik pakutu st kõikide tasemete tunnid läksid kaubaks! Mis sest, et hoogsate pöörete ja rohkete sammude-võtete tulemusel mul nii mõnigi kord inimsõlme tunne tekkis. Meil oli igati fun ja Salsiando saavutas ka, mis tahtis - alates homsest lähen järgmise taseme kursusele! Kuna Sjoerd edasistest tantsupüüdlustest loobuda otsustas, siis on mul partneriga kitsas käes, aga üks korralik iseseisev naine ei lase end sellest pisiasjast ju häirida!

Kuuba salsat tuvustavat videot koha omaniku-õpetaja Rafaeliga (kes on ise ka Kuubalt) näeb siit.

Pidu läbi, uus alaku!

Jõul oli hää, kodu veel parem....muhe ja eestimaine. Tegin seda, mida eestlased (eriti need, kes pikalt kodust eemal on olnud) ikka pühade ajal teevad: sotsiaalralli (st:meeleolukad kohtumised sõpradega), verivorst, saun-lumi-saun, hapukapsas, sugulased, piparkook, kokkamine, sült, uisutamine, jõululaupäeva küünlad Tori surnuaial, lõuna-aafrika ja eesti jõulukommete ühitamine (mis seal salata - eesti domineeris ülekaalukalt). Soomaale matkama selle rallitamise käigus ei jõudnudki... see plaan jääb järgmise riigivisiidi reservi.

Pildikeeles ka:

Kombekohane jõulusööma Marise juures

AIPES 2008 Estonian Contingenti südantsoojendav taaskohtumine

Kes on Liivimaa parim uisutaja: Derek (LAV), Indulis (Läti), ma, Tadzio (Holland/Poola), Katrin (Eesti, kaamera taga)? Tegelikult tegi Tadzio 3 korda rohkem kaelamurdvaid trikke kui ülejäänud kokku. See on näostki näha.

Pagari piparkook. Pagar: Derek

24.12.2008. Tori surnuaed. Linnast väljas oli lund ka.

Aastavahetuseks re-emigreerusime Hollandisse. Et kaeda, kuidas keevalised lõunamaalased uut aastat vastu võtavad. Looduse vingerpuss oli muidugi see, et siin oli tunduvalt (vähemalt 2 kraadi! + tuul) külmem kui jõuluajal Eestis. Külma trotsides leidsid siiski aset kultuurireis Haagi ja aasta-viimase-päeva-ringiuitamise Amsterdamis. Seltskonnale lisasid värvi Daina sõbranna Maria Austriast ja Dereki majakaaslane James Cambridgest.

Peace Palace, Den Haag

31.12.2008, Amsterdam. Enne Red Light Districti sisenemist. Maria (Austria), ma, Derek (LAV), James (UK)

31.12. on vist see üks ja ainuke päev aastas, millal siinkandis rakette jms pürotehnikat taeva poole (ja ka kõigis teistes valimatutes suundades) lasta võib. Ja üks korralik hollandlane seda võimalust juba mööda ei lase. Ja mis sa ikka sihtida püüad, kui see pürotehniline ime ikka omatahtsi lennutrajektoori valib. Nii lendaski üks säherdune rakett Amsterdami kesklinnas kõrvulukustava kõmaka saatel otse meie nina eest horisontaalis üle tänava, maandudes ei-tea-kuhu. Tõeline võidutulistamine läks muidugi lahti kesköö paiku. Ametlikku ilutulestikku Leidenis (nagu vist ka Amsterdamis ja paljudes teistes linnades) ei ole ja igaüks jändab ise nii palju kui torust tuleb. Ja torust tuleb palju. Kuuldavasti pidavat kiirabil tavaliselt viljakas töö-öö olema.

Ja siis saabus 1. jaanuar. Üleilmne pohmakapäev. Ühtasi hea päev kolimiseks st vahetasin ühika köök-toa suurema toa vastu erakas. Külalised on oodatud! Soojemal perioodil küllatulijatele on boonusena pakkuda võimalus katuseterrassil päikeseloojangu-kokteile nautida.

Mälestusi vanast korterist kolimistuhinas:

Ruum pole raiskamiseks. Hollandis on iga sentimeeter merelt võidetud maad arvel - Köök. Üleval: magamistuba. :)

Vaade ülevalt töötoale.

Vaade koridorist elutoale. Pildi keskel: teisele korrusele viiv trepp.