Asi ametlik

Täna sai uuele üürilepingule allkirjad pandud. Nüüd on mul perioodiks 1. jaan 2009- 15. juuli 2009 jälle ulualune olemas. Seekord siis mitte ühikas vaid eramajas (või õigemini on tegu kahe majaga, mis omavahel ühenduses on). Boonusena on majade vahel mõnus päikeseterrass ja veel väiksem rõdu, kus kevadel-suvel pidavat hea peesidata ja seltskondlikke katuseüritusi korraldada olema. Ootan külla!

Ja tänase päeva üllatuskirss tordil: kursavend Tartu päevilt osaleb Eesti eurolaulu finaalis :). Kes ütles, et juristid ainult paragrahve väänata oskavad!

Aga kas Sul juba jõulutunne on?

Sõbrad,
Tahan ära märkida ühe äraütlemata hea algatuse. Nimeks "Jah jõulutundele!" Seega, kinkigem vähem tühja-tähja ja muidu pahna ja panustagem raha asemel hoopis mõtetesse ja häädesse emotsioonidesse.

Täpsemalt ettevõtmise kohta + häid kingiideid leiab siit.

I'm sleeping with Craig...and de Burca

Jap, sessi aeg on käes! Tegelikult pole ma päris kindel, kas seda saab üldse sessiks kutsuda, kuna detesembris on mul vaid üks suur eksam (see-eest 10 ECTSi) ja jaanuaris teine.

Igal juhul oleme me kursaga kollektiivselt avastanud, et suurtes kogustes "Craig and de Burca"* manustamine põhjustab vastupandamatut unisust.... Teen ettepaneku, et selline kõrvalnähte puudutav informatsioon tuleks kõigis ELi ametlikes keeltes (elagu eurotõlkijad!) õpiku kasutusjuhisesse lisada.

Masterpiece ise

*Võhikutele teadmiseks: Craig and de Burca on koodnimetus massiivsele EU Law õpikule. (Võrdluseks vaata ka: Saagpakk "Eesti-inglise sõnaraamat").

Winetasting

Meie kursale meeldib vaheldusrikkus - seega vahelduvad underground techno-peod (vaata eelmist postitust) wine'n'cheese õhtutega.

Neljapäeval oli siis taas veiniõhtu. Kui me tavaliselt kolime oma juustu-veiniga Mailyse juurde, siis seekord oli perekond Fisher st Mykka ja Chris asja ikka tõsiselt kätte võtnud. Ajendiks meie eelmise koosviibimise ajal tehtud kurb tõdemus, et veini joomist seltskonnas naudime me küll, aga veinidest endist me ikka suurt ei jaga....Ja säärane häbiväärne olukord vajas kiiremas korras parandamist!

Igatahes suhtusid võõrustajad ettevõtmisesse täie tõsidusega - laual oli reas 6 pudelit erinevate valgete veinidega, klaasid, kauss mekkimisest ülejäänud veini äravalamiseks ja arvamislehed (!). Nii me siis lasime veinidel järgemööda hea maitsta, püüdes samas ära arvata, milline veinidest maitseb "grassy, with a hint of lemon and lime" ja milline "dried roses and lychees". Järgnegu siinkohal aus ülestunnistus, et minu äraarvamisprotesent jäi kaugelt alla 50%! Samas oli mul vabandus omast käest võtta - eelmise nädala külmetuse ja nohu tõttu oli mu lõhna- ja maitsemeele tegevus tugevalt häiritud!

Ja ma ei suutnud oma lapselikku rõõmu varjata, kui magustoiduks ilmus lauale ei miski muu kui kirju koer! Mäletate ju küll seda lapsepõlvemagustoitu küpsise-marmelaaditükkide ja kakao-šokolaadimassiga. Maiuse orgunnimise eest vastutavaks isikuks oli ei keegi muu kui läti neiu Daina.* Paldies selle eest!

Violetta (Rumeenia), Catherine ja Jacinta (USA) ja Miguel (Portugal)

Veini ootuses. Taustal Chris (USA) ja Johanna (Prantsusmaa)

Veinileeeee! Mykka (USA)

* Miskipärast arvavad lätlased, et kirju koer on algupäraselt hoopis läti magustoit....Vaesed kuuevarbalised, kust küll kõik nende säärased valearusaamad alguse saavad?

Tagantjärgi meenutusi...

Vahepeal oli külas sõber Laiskus ja blogitäiendamine mõnevõrra unaruses. Oleks siiski äraütlemata kahetsusväärne, kui sissekanne Tadzio Underground Party kohta hoopistükkis tegemata jääks...teeme siis tagantjärgi! Pealegi ei oleks Holland ju Holland kui siinveedetud aasta jooksul vähemalt korra sellisele üritusele ei satu...

Alustagem algusest. Tadzio on mu hollandi-poola verd kursavend. (Kui ma ta tegelikku päritolu ei teaks, võiksin mürki võtta, et tegu on soomlasega - heledad juuksed, kõnemaneer ja aktsent...Katrin panustanuks ka sellele variandile). Tadzio elab raudteejaama vastas vanas enamjaolt hüljatud kontorihoones. Mismõttes enamjaolt hüljatud? Nohh... maja enam büroohoonena ei kasutata, samas, vältimaks et majja ei sigineks soovimatut asotsiaalset kontingenti ja squattijaid (ing k squatters), siis üüritakse piiratud hulk ruume võileivahinna eest soovijatele välja. Mingit luksust sealt otsida ei tasu, aga samas 3-toalise "korteri" eest kesklinnas 150 raha makstes pole põhjust ka vigiseda. Pealegi on majal päratusuur keldriosa, mis Tadzio ja paari tema majanaabri arvates otsekui pidudeks loodud on. Mõeldud-tehtud - ruumid dekoreeriti, kohale otsiti DJ ja 45 kasti õlut + kotitäis pulgakomme (hmm...oli jah huvitav kooslus) ja pidu võis alata. 10 raha eest, mille igaüks kohaletulnuist peofondi panustas, võis muusikat, seltskonda ja jooke manustada igaüks niipalju kui ise soovis. Rahvast oli kohal igat masti, kuna kõik majaelanikud kutsusid oma sõpru ja need omakorda oma sõpru-tuttavaid jne. Ja pidu kestis varajaste hommikutundideni. Kui meie "juba" poole nelja paiku hommikul lahkusime, siis pärast oli kuulda, et väsimatumad jätkasid kuni vähemalt kella 9ni hommikul...

Õlu ja pulgakommid: Kats, Daina ja ma
Ma, Indulis, Kats ja jacinta. Taustaks seinamaalingud.

P.S. Fotode eest lähevad seekordsed tänusõnad Katrinile. Dank u wel!

Hyvää itsenäisyyspäivää!

Tõsi-tõsi, täna on põhjanaabritel-hõimuvendadel sünnipäev. Ja ju mulle sellest Soomes elatud aastast on ikka miskit külge jäänud....Kui oleks, sööks täna soome terviseks tüki leipäjuustoa ja peale määriks lakkahilloa. Ja käiks saunas. Võib olla võtaks isegi pitsi Koskenkorva viina. Nii solidaarsuse ja kaastunde pärast....teadagi miks...kuna peagi ei või soomlased enam seda kaubamärgiks kujunenud jooki viinaks kutsuda, vaid peavad kasutama terminit "vodka". Küsite miks? Sest kellelgi tekkis sügavates, pimedates eurokoridorides selline mõte. Säh siis...

Leipäjuusto ja lakkahillo :)