Nüüd on Euroopa bürokraatiamaastiku keskmele igatahes tiir peale tehtud! 5 päevaga. Marsruudil Leiden-Strasbourg-Luxembourg-Brüsssel-Leiden. Nägemist-tegevust jätkus küllaga. Lausa nii küllaga, et nappe unetunde tegi nii mõnigi tasa (allakirjutanu kaasaarvatud) näiteks Euroopa Ühenduste Kohtu istungi või Euroopa Komisjoni jms presentatsioonide ajal. Üldiselt pidasime me endid siiski viisakalt üleval.
Strasbourgi saabusime pimedas. Ja kuna järgmise päeva st valge aja veetsime suures osas erinevates institutsioonides, siis väga palju linna uudistamiseks aega ei jäänud. Meelde jäävad siiski Strasbourgi katedraal, La Petite France ja restoranis mekitud kohalik roog nimega Tart Flambe'.
Reisi ametlik osa algas aga hoopis kusagilt mujalt kui Euroopa inegratsiooni tipp-saavutustelt. Esimeseks peatuspunktiks oli Strasbourgi lähedal asuv Natzweiler-Struthofi koonduslaager, mis tegutses aastatel 1941-1944 ning kus hoiti kokku ligi 52 000 inimest (nende hulgas ka ligi 400 eestlast). Veider ja samas ängistav oli mõelda, mida see sama paik sajandi jooksul näinud on, olles 20. sajandi alguses tuntud suusakuurort, siis koonduslaager ja nüüd muuseum, kus päevas sadu turiste piinamiskonge ja gaasikambreid uudistamas käib. Eriti õõvastavalt mõjus hoone, mida 40ndatel kasutati gaasikambrina ning milles nüüd tegutseb restoran.
Kõige jäledamalt inimõigustel trampimiselt suundusime Euroopa inimõiguste kaitsmise keskusesse - Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Võõrustajaks Hollandi kohtunik Judge Myjer.
Päeva lõpuks Euroopa Nõukogu, mis jäi meelde oma seitsmekümnendate õhustiku ja tühjade koridoride/kabinettidega. Sama tühjus valitses ka EIÕK-s. Jäi mulje nagu keegi ei töötaks. Või kui töötas, siis ainult need vaesed registreerija/arhivaarid kusagil keldrikorrusel tolmuste riiulite vahel. Pole siis ime, et nad oma töömahu sisse upuvad! :P
Euroopa Parlament. Väljast.
Ja seestpoolt.
Päeva meelelahutusliku poole eest hoolitses EP-d tutvustanud ametnik, kelle entusiasm ja kõnemaneer meid kõiki jäägitult kaasa haarasid. Märksõnadeks: perfect circle, symbol, perfect number, challenges.
Järgmisel päeval harjutas Kats Luxembourgis Euroopa Ühenduste Kohtus kurjaks kohtunikuks olemist. Tuli välja küll! Kohtus läks nibin-nabin nihu - algselt oleksime pidanud kuulama Commission v Poland kohtuasja, kus oleks olnud "starring Uno Lõhmus", aga raibik!, prof Lawson oli välja nuhkinud, et samal ajal toimub istung miskises Hollandi riigiabi puudutavas keissis ja nii ta meid osavalt sinna tüüriski. Lätlastel oli muidugi topeltlõbu - vähe sellest, et me, eestlased, oma emakeelsest meelelahutusest ilma jäime, oli Hollandi-keissil sünkroontõlge Läti keelde. Sel päeval taevaisa igatahes eestlane ei olnud. Aga olgu pealegi, olgu siis kuuevarbalistel ka üks hea päev.
Ega Luxembourgi ennast ei olnudki väga mahti näha, kuna saabusime, nagu kombeks, pimedas, ja järgmise päeva veetsime kohtus. Kogu see euro-linnaosa jättis aga veidra mulje. Justkui "universe in universe". Natuke sellise nõuka-aegse mikrorajooni mulje, kus kõik on hästi kompaktselt kokku ehitatud, et inimene ei peaks ideaalis oma esmaste vajaduste rahuldamiseks sealt kordagi väljuma. Pealegi oli arhitektuur kole. Betoonkamakad. Eriti tõlkijate "kaksiktornid".
ELi Ministrite Nõukogu hoone Brüsselis. Ja hiigelsuur europall fuajees. :) Kuulsime pikka presentatsiooni komisjonide-komiteede-töögruppide hierarhiast ja omavahelisest suhestumisest/suhtlemisest. Töö substants jäi mõneti hoomamatuks.
Brüssel oli kuidagi kahepalgeline. "Raekoja plats" oli tõsiselt kaunis, eriti pimedas ja tuledes. Seevastu muu kesklinn ja euro-insitutsioonide osa jättis kaootilise mulje. Mitte, et igal iseseisval hoonel midagi eriti häda oleks olnud, aga tervikuna see miskipärast ei klappinud.
Euroopa Komisjon. Saime kasulikke näpunäiteid kuidas oma teenistujate konkursi edusanšše tõsta 1%-lt 1,5%-le. Sõime lõunat ka. Aitäh Euoopa maksumaksjatele, kes seda igapäevast leivapalukest tugevalt subsideerivad!
Installatsioon "Kuhu kiikad, Euroopa Liit?". Iiri tüüp vaatab ainsana teise suunda (vihje: Lissaboni leping).
